Poola koliks NATO lennukid Ämarisse

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on NATO sõjalennukid oma üsna harvadel visiitidel Eestisse maandunud Tallinna lennuväljal.
Seni on NATO sõjalennukid oma üsna harvadel visiitidel Eestisse maandunud Tallinna lennuväljal. Foto: Toomas Huik

Poola ja Leedu üha halvenevad suhted on viinud niikaugele, et Poola ametiisikud ähvardavad kolme Balti riigi õhuturbeks mõeldud NATO lennubaasi, mis praegu asub Leedus Šiauliais, kolida hoopiski Eestisse Ämarisse. Miks me peaksime kopitama siin Leedu kolkas, kui Eestis on valmimas uus ja uhke lennuväli – umbes selline on poolakate suhtumine.

Samas, otsus NATO õhubaasi asukoha kohta pole ainult Poola teha; Poola on ainult üks NATO riikidest, kes oma lennukitega rotatsiooni korras meie õhuruumi valvamas käib. Ent kuna just nüüd, aprilli lõpus, tuleb taas Poola kord Balti riikide õhuruumi valvata, on ka loomulik, et Šiauliai saatus päevakorda tõuseb.

Eesti kui ähvardus

«Poola diplomaatide hulgas on teatud grupp, kes uue taktikalise võttena püüab Balti riikide vahele kiilu lüüa. See on väga ohtlik asi,» kommenteerib jutte NATO baasi ümberasustamisest Eestisse Tomas Jermalavicius, Tallinnas tegutseva rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur, ilmselt parim siinne asjatundja Leedu-Poola komplitseeritud suhete alal.

Umbes samamoodi mõtlevad ka Eesti ametnikud: vaevalt tahaksid poolakad kibekiiresti Eestisse tulla. Ämari on lihtsalt nukral viisil hammasrataste vahele jäänud – Poola kasutab seda survevahendina oma pikaajalises diplomaatilises tülis Leeduga.

Teema on tundlik: NATO riikide omavaheline tüli, sõjaline kaitse, osaliselt ilmselt ka NATO saladustega kaetud otsused ja mitmesugused kuulujutud. Lõplikku tõde – milline on asjade täpne seis, kui tõsised on Poola ähvardused ja millised on Ämari šansid NATO lennukite võõrustamiseks – polegi ehk seetõttu võimalik välja selgitada.

Mõned asjad on siiski selged ja täitsa avalikud. Esiteks, Poola ja Leedu suhted on väga halvad ja aina halvemaks lähevad. Pikalt, põhjalikult ja korduvalt on sellest suhete allakäigutrepist kirjutanud näiteks Edward Lucas. Tüli on juba sellisel tasemel, et Leedu president Dalia Grybauskaitė keeldus osalemast eelmise nädala alguses Varssavis toimunud Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigipeade kohtumisel. Poola välisminister Radek Sikorski loobib kõigi kuuldes lauseid nagu «ma ei tõsta oma jalga Vilniusse enne, kui poola vähemuse probleem pole lahendatud».

Teiseks, NATO lennuväli Šiauliais pole tõesti parimas korras. Poolakate kaebused lennuvälja halva seisukorra üle on küll liialdatud, aga kui lennuväljale veetakse vett kanistrites ja lendurid kaebavad majutustingimuste üle, pole asjad kindlasti korras. Tegelikult on seda vaikimisi tunnistanud ka Leedu (ning Eesti ja Läti) ise ja kolm Balti riiki ongi lubanud oma rahalist panust Šiauliai lennuvälja ülalpidamisse suurendada. Kolmandaks, kuigi Ämari lennuvälja valmimiseni jääb veel paar aastat, on juba praeguseks selle ehitusse pandud rohkem kui miljard Eesti krooni, sellest umbes kolmandik on tulnud NATO-lt.

NATO raha mängus

Pole kahtlust, et Ämari lennuväli tuleb Šiauliai omast moodsam, suurem ja igas mõttes parem. Selle potentsiaali kasutamata jätmine pole ei Eesti ega ka NAT­O huvides.

Ning lõpuks, kuigi Eesti kaitseministeerium sellest avalikult ei räägi, töötavad Eesti ametnikud üsna innukalt selle nimel, et NATO lennukid tõepoolest Ämarisse tuleksid. «2015. aastal jõutakse Ämari lennuvälja ehitamisega niikaugele, et õhuturbehävitajad saaksid seal alaliselt ja ööpäev ringi tegutseda. Eesti eesmärk on, et tulevikus võiks üks kolmest iga-aastasest rotatsioonist paikneda Ämaris,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Tomas Jermalavicius lisas, et tegelikult on ka Leedu kaitseväelased rääkinud, et iseenesest olekski selline lennubaasi asukoha vahetumine Eesti ja Leedu ning tulevikus ka Läti vahel täitsa hea lahendus. Sellele pole mingit põhimõttelist vastuseisu.

Ka Eesti ametnike seas levib juba seisukoht, et NATO lennukite tulek Ämarisse on lausa paratamatus; see juhtuvat niikuinii, küsimus olevat vaid, millal. «Poolakate vaheletorkimine on aga muutnud lihtsa pragmaatilise otsuse tundlikuks poliitiliseks teemaks,» võtab Tomas Jermalavicius teema kokku.

Eesti tahab NATO lennukeid Ämarisse, aga Poola seisukohtade tõttu tuleb asja nüüdsest ajada delikaatselt, nii et Leedule ei jääks muljet vaiba jalge alt tõmbamisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles