Vene sõjaväe- ja USA sidesatelliidi ootamatu kokkupõrge Siberi kohal pani kosmoseagentuurid murelikult õhumasinate tükke otsima ning tõstis tõsisemalt päevakorda mure, et Maa orbiit võib olla juba ohtlikult risustatud.
Satelliidiõnnetus tõstatas kosmoseprügi probleemi
Õnnetus venelaste 950-kilose Cosmos 2251 ja ameeriklaste 560-kilose Iridiumiga juhtus umbes 800 kilomeetri kõrgusel maast teisipäeva õhtul. Briti uudistevõrgu BBC andmeil on tegu esimese satelliitide kokkupõrkega. Eile õhtuks polnud Venemaa kommenteerinud väiteid, et rohkem kui kümne aasta eest töötamise lõpetanud Cosmos oli juhitamatu.
Nii Venemaa kui USA panid vaatlusmasinad otsima võimalikke kokkupõrkel tekkinud suuremaid tükke. Uudistevõrgu Reuters teatel on tähtis kindlustada, et Rahvusvahelist Kosmosejaama (ISS) miski ei ähvarda.
Esialgsetel andmetel on oht Maast 354 kilomeetri kõrgusel tegutsevale ISSile ja selle kolmeliikmelisele meeskonnale siiski minimaalne. NASA pressiesindaja John Yembrick ütles BBC-le, et vajadusel saab jaam ka läheneva prügi eest kõrvale manööverdada.
Samas tegutses plahvatuskohaga samal kõrgusel palju teisi satelliite.
Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskuse esindaja Jocelyne Landeau sõnul kujutab kokkupõrkel tekkinud prügi kahtlemata ohtu satelliitidele. Enne põhjalikumat riskide hindamist ei soovinud ta siiski tõsisemaid ennustusi teha.
«Saaste on alles algusfaasis,» selgitas Landeau. «Kõigepealt on esimene kokkupõrge, tükid lendavad ringi ning siis nad põrkavad üksteisega, mis teeb tükid väiksemaks.»
Alates 1957. aastast, kui venelased saatsid üles Sputniku, on Maa orbiidile läkitatud veel umbes 6000 satelliiti.