Konkurendid ei pea Statoili üleminekut Norrast toodud bensiinile eeliseks

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statoil ei lahku Eestist.
Statoil ei lahku Eestist. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Statoil teatas eile, et toob tänavu kogu Eestis müüdava kütuse Norrast. Endiselt Leedu Mažeikiu tehasest tarnivad konkurendid seda aga eeliseks ei pea, kuna kvaliteedinõuded on kõigile samad.


Pole saladus, et Eestis müüdaval kütusel on halb maine. Enamasti Leedu Mažeikiu tehasest tulevat kütust võrreldakse tihti Põhjamaades ning Lääne-Euroopas müüdavaga ning küsitakse, miks Eesti kütusega pole läbisõit sama suur kui välismaisega.



Sellegipoolest ei näi Eesti kütusemüüjad muretsevat Statoili eilse teate pärast, et firma toob edaspidi kütust Norra rafineerimistehasest Mongstadis.



«Sõltumata päritolust peab Eestisse imporditav kütus vastama meil kehtivatele rangetele kvaliteedinõuetele ja kindlasti on ka teistest tehastest Eestisse sisseveetav kütus vastavad analüüsid edukalt läbinud,» märkis Olerexi turundusjuht Antti Moppel.



Pärides, kas Statoil mängib siinkohal inimeste eelarvamustega, et Leedust tulev kütus on paha, kuid Põhjamaade oma hea, vastas Alexela müügidirektor Aivar Räim, et standardid, millele kütus peab vastama, on kõigile ühesugused. Seega pole ka vahet, kust kütus Eestisse tuuakse.



«Mingist hirmust siin rääkida ei saa, vaba turumajanduse tingimustes saavad kõik firmad osta kaupa just sealt, kus on neile kõige paremad tingimused,» lisas Räim.



Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on varem toodud kütust erinevatest kohtadest, näiteks Taanist ja Mažeikiu tehasest. «Enamik kütusest tuleb Mažeikiu tehasest Eestisse maismaatranspordiga,» sõnas Realo.



Küsimusele, mille poolest Statoili Norrast toodav kütus eriline on, vastas Realo, et nende Ultima lisandid annavad pikemaajalise kasutamise puhul ka suurema kilomet­raaži.



«Eesti tarbija jaoks võib nende toodete kvaliteedikuvandi kokku võtta ütlusega «korras nagu Norras», kuid ettevõttena olid meie jaoks peamised tegurid StatoilHydro grupi enda väärtusahelast tulenev hinnavõit ja mootorikütuste kõrge kvaliteet,» lisas Statoili juht Helle Kirs-Toiger.



Mitmed Norras ja Eestis kütust tarbinud norralased leiavad, et kahe riigi kütustel pole mingit vahet. «Ei, mina pole küll märganud, et kauem sõidab,» märkis tootedisainifirma Inventas juht Andre Ingolfsen.



Talle sekundeeris Media Menu International juhatuse esimees Dag Kirsebom, kelle sõnul on Eestis müüdav kütus siiani teda rahuldanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles