Valitsuses eile heaks kiidetud kärpeplaanis tegid võimuliitlased normiks võetud seitsmeprotsendilise palgakärpe puhul erandi õpetajate, politseinike ja kultuuritöötajate palkades.
Võimuliit säilitas enim õpetajate palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate palga alammäär kahaneb värske kokkuleppe kohaselt neli protsenti. Noorempedagoogil tähendab see palga vähenemist 380 krooni võrra, pedagoogil väheneb sisetulek 403 krooni, vanempedagoogil 460 krooni ning pedagoog-metoodikul 556 krooni võrra.
Juurde ja vähemaks
Haridusminister Tõnis Lukas lausus, et kohe pärast seda, kui riigikogu on negatiivse lisaeelarve heaks kiitnud, esitab ministeerium õpetajate palgakärbet puudutava eelnõu valitsusele.
Ministri sõnul peaksid õpetajad märtsis saama juba kärbitud palka. Aasta alguses tõusid õpetajate palgad seejuures kaheksa protsenti.
Lukas lisas, et näiteks ministeeriumi töötajate palgakärbe saab olema suurem kui õpetajatel. Samuti tõi ta välja selle, et munitsipaalkoolide õpetajate palgad ei pruugi hoolimata riigipoolsest kärpest väheneda.
Samas tahab valitsus järgmise nädalal riigikokku esitatava negatiivse lisaeelarvega oluliselt vähendada ka omavalitsustele eraldatavaid summasid, mistõttu linnadel ja valdadel ei pruugi õpetajate palkade säilitamiseks vajalikku lisaraha olla.
Tüliõun kadus
Lukas märkis, et praeguse võimuliidu loomisel võeti haridus prioriteediks ning see väljendus ka õpetajate palga väiksemas kahandamises. Politseinike ja kultuuritöötajate palgafond kahaneb aga valitsuse plaani kohaselt viie protsendi võrra.
Just politseinike ja õpetajate palgad olid pikka aega võimuparteide vahel tüliõunteks, mistõttu nad ei leidnud ühist keelt, kuidas kaheksamiljardilist palgakärbet ellu viia. (PM)