Raskeid aegu näinud Ridala kirik sai uue katuse

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EELK Ridala Püha-Maarja Magdaleena kirik 2008. aastal.
EELK Ridala Püha-Maarja Magdaleena kirik 2008. aastal. Foto: Liis Treimann

13. sajandist pärit Ridala kirik oli aastaid täbaras olukorras, kui katkise katuse tõttu pühakotta nirisev vihmavesi lõhkus hoone sisemust. Läks küll aega, kuid kulukad tööd said tehtud ning kirikule ehitati kaitsev katus peale.

Postimees kirjutas neli aastat tagasi, et üks Eesti vanimaid, 13. sajandil ehitatud Ridala kirik laguneb rahapuudusel aasta-aastalt üha rohkem, mistõttu hallitavad seinad ja hävida ähvardab unikaalne interjöör.

«Muinsuskaitse lubas juba 2005. aastal kiriku katuse ära parandada. Nii igal aastal, kuid siiani pole mitte midagi tehtud,» kurtis siis koguduse õpetaja Kari Tynkkynen. Mehe sõnul remonditi kiriku katust viimati 1980. aastate keskel, kuid siis olevat kasutatud kehva materjali, mis enam ei pea.

Olukord oli masendav: 1270. aastal valminud kiriku katus paistis seestpoolt vaadates sõelapõhjana. Sula ajal ja vihmastel ilmadel kogunes vesi katusealusesse ja nirises sealt edasi siseruumidesse. Niiskuse tõttu läks rikki 1881. aastast pärit orel, seinad hallitasid ning põrand mädanes. Ohus oli ka kiriku unikaalne barokkstiilis puitinterjöör.

Nüüd peaks olema kirik hullemast päästetud. Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna koosseisuväline spetsialist, pühakodade programmi koordinaator Sille Sombri kinnitas Postimehele, et 2011. aastal alustati pühakodade programmi raames Ridala kiriku avariilise katuse restaureerimist.

«2011. aastal eraldas pühakodade programm selle jaoks 50 000 eurot ning 2012. aastal eraldati 109 131 eurot,» sõnas Sombri.

Ta seletas, et programmi toetuse raames telliti kõigepealt kiriku katuse muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimisprojekt ning ülejäänud vahendid läksid pikihoone katuse ja puitvõlvi avarii-restaureerimiseks. Tehti ka mõned väiksemad avariitööd torni puitkonstruktsioonide juures ning kavandatakse kohendada kooriruumi katuse harja osa.

«Käesoleval aastal on plaanis paigaldada Ridala kirikule piksekaitse,» lisas Sombri. «Kui rääkida üldisemalt pühakodade programmi toetustest Ridala kirikule, siis varasemalt (2008) on programmi raames toetatud kirikule valve- ja tulekaitsesignalisatsiooni paigaldamist (1429,88 eurot) ja kirikuaedade inventeerimiste raames on tellitud Ridala kirikuaia inventeerimine (2004).»

Kirikus pole mured veel kaugeltki murtud. Renoveerimistöödel järelevalvet teinud Tõnis Padu rääkis ajalehele Lääne Elu, et lõunapoolsed aknad on kehvas seisus ja on ime, et need pole pähe kukkunud.

Teine ohukoht on krohvipraod: piki torniseina nurka kulgeb pragu, mille tõttu ähvardab torniukse juurest lahmakas seinast pähe kukkuda. Kehvas seisus on peaukse kõrval olevad massiivsed tugipiilarid, kontraforsid.

Küsimusele, kas Ridala kirik võib ka edaspidi pühakodade programmist raha saada, vastas Sombri, et tuleviku suhtes ei saa ennustusi teha, sest igal aastal muudetakse riigieelarve seaduses pühakodade programmile antavat raamsummat ning alles siis, kui riigieelarve on kinnitatud, hakkab pühakodade programmi juhtnõukogu otsustama vastava aasta eelarve üle.

2012. aastal eraldati restaureerimistoetusi 7 konfessiooni 27 pühakojale. Lisaks anti toetust 3 kiriku restaureerimisprojektide koostamiseks ning toetatakse piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamist.

Järgmise aasta eelarvet hakkab programmi juhtnõukogu arutama alles 2013. aasta alguses.


Pühakodade programm

Riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» (2003-2013) eelarvest võivad toetusi taotleda Eestis asuvate kõikide konfessioonide kõik pühakojad.

Investeeringute eelarvest antakse toetusi pühakodade restaureerimistöödeks (eelkõige avariiliste katuse ja konstruktsioonide remondiks), uuringute ja restaureerimisprojektide koostamiseks, piksekaitsete ning tulekaitse- ja valvesignalisatsioonide paigaldamiseks.

Alamprogrammide eelarvest toetatakse pühakodadega seotud teaduslikke uuringuid, kirikute sisustuse restaureerimist/ konserveerimist ja inventeerimist, orelite passistamist, kirikuaedade inventeerimist, kirikuteemaliste trükiste väljaandmist ja varemete inventeerimist.

Vastavalt pühakodade programmi taotluste menetlemise ja eelarve koostamise korrale on peamisteks prioriteetideks programmi raames pooleli olevate tööde lõpetamine ja avariiliste kirikute (avariilised katused või konstruktsioonid) restaureerimine.

Programmi väljatöötamise ajal kogutud kirikute restaureerimisvajaduste koondtaotluste tulemusena kavandati programmi koondeelarveks 633,343 miljonit krooni (st umbes 4 miljonit eurot aastas).

Pühakodade programmi eelarved:

2004. aastal 9 800 000 kr / 626 334,16 eurot
2005. aastal 18 000 000 kr / 1 150 409,67 eurot
2006. aastal 19 000 000 kr / 1 214 321,32 eurot
2007. aastal 16 180 000 kr / 1 034 090,47 eurot
2008. aastal 28 561 605 kr / 1 825 419,26 eurot
2009. aastal 10 826 797 kr / 691 958,44 eurot
2010. aastal 9 744 117 kr / 622 762,58 eurot
2011. aastal 9 744 702 kr / 622 800,00 eurot
2012. aastal 11 309 362 kr / 722 800,00 eurot

Allikas: muinsuskaitseamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles