Eesti Emakeeleõpetajate Selts nõuab eesti keele ja kirjanduse tundide arvu jätmist vähemalt samale tasemele. Seadusemuudatus plaanib nende tundide arvu kärpimist gümnaasiumiosas.
Õpetajad sõdivad eesti keele tundide säilimise eest
13. veebruar 2009, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emakeele õpetajad plaanivad avaliku pöördumise koostamist homsel erakorralisel kõnekoosolekul, teatas Eesti Emakeeleõpetajate Selts.
Pöördumises hoiatatakse, et õppemahu vähendamine viiks eesti keele jätkusuutlikkuse allapoole kriitilist piiri.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu järgi väheneb eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õppemaht gümnaasiumis praeguselt 12 kursuselt (ligi 15 protsenti kohustuslikust õppemahust) 9 kursuseni (9,4 protsenti). Õpetajad toonitavad, et Eesti praegune emakeele õppemaht on üks väiksemaid Euroopas.
«Eesti keel ja kirjandus on rahvusliku identiteedi alus ja kandja, riigi ja rahvuse edasikestmise alus. Emakeeletundide arvu järjekordsel vähendamisel on pöördumatud tagajärjed,» leiavad emakeele õpetajad.
Selts plaanib pöördumise saata presidendile, riigikogu kultuurikomisjonile, valitsusele, haridus- ja teadusministeeriumile ja Eesti haridusavalikkusele.