Välisministeerium: soomlaste andmeid soovitakse saada üha sagedamini

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes hakkab istuma välisministri toolil?
Kes hakkab istuma välisministri toolil? Foto: Peeter Langovits

Välisministeeriumi andmetel pöörduvad omavalitsused üha sagedamini ministeeriumi poole palvega saada andmeid Eestis kinnisvara omavate soomlaste kohta.

Regionaalminister Siim Kiisler pöördus välis- ja justiitsministeeriumi poole palvega leida lahendus probleemile, et kohalikud omavalitsused ei saa andmeid Eestis kinnisvara omavate soomlaste kohta.

«Välisministeerium on sellest probleemist teadlik, sest üha sagedamini pöördutakse meie poole probleemidega, mis on tekkinud Soome kodanikega, kes on Eestis ostnud kinnisvara ega ole tasunud nõuetekohaselt erinevaid makse,» kinnitas ministeeriumi pressitalituse lauaülem Helen Rits.

Ta seletas, et kuna inimeste kontaktaadressid muutuvad sageli ning seetõttu ei ole olnud võimalik esitada ka maksuteatisi, siis on välisministeeriumi poole pöördutud abi saamiseks, et tuvastada inimeste tegelikke elukohti.

«Hetkel kehtiva korra kohaselt on ainuke võimalus võlgade sissenõudmiseks kohtusse pöörduda ning jõustunud kohtuotsuse edastamine võlgnikule toimub Euroopa Liidu justiitskoostöö raames,» selgitas Rits. «Kuigi see protsess on kallis ja aeganõudev, on see seni ainuke olemasolev meede, mis ELis neid suhteid reguleerib.»

Seega on hetkel kohaliku omavalitsuse jaoks kõige kindlam viis võlgade sissenõudmiseks kasutada Euroopa Liidu justiitskoostöös eksisteerivaid meetmeid ja kohtusse pöörduda.

«Probleemid on olnud eelkõige seda laadi, et omavalitsustel puudub info, kuidas jõustunud kohtuotsus Soomes täitmisele pöörata. Selle info saamiseks oleme kohalikud omavalitsused suunanud Eesti justiitsministeeriumi poole,» kinnitas Rits.

Samuti on ministeerium nimetatud teemat oma Soome välisministeeriumi kolleegidega kohtudes korduvalt tõstatanud.

«Viimati tõstatasime teema 2011. aastal detsembris toimunud Eesti ja Soome vahelistel konsulaarkonsultatsioonidel,» lausus Rits. «Konsulaarkonsultatsioonidel tehtud ettepaneku kohaselt võiksid kohalikud omavalitsused selliseid päringud edastada Soome saatkonnale Tallinnas, kes edastaks need oma kodanikele.»

Ministeeriumi väitel on aga Soome pool samas kinnitanud, et Soome saatkonnal Eestis ega Soome välisministeeriumil ei ole õiguslikku alust Soome kodanike kontaktandmeid kasutada eespool mainitud eesmärgil. Vastavalt kehtivale seadusele võib Soome välisministeerium kasutada kodanike aadressandmeid vaid passiteadete edastamiseks ja konsulaarabi osutamiseks.

«Seega ei ole välisministeeriumil ega meie saatkonnal Helsingis võimalik Soome kodanike andmeid Soome ametiasutustelt saada,» märkis Rits. «Soome ei väljasta oma kodanike andmeid teiste riigi esindajatele, tuginedes kehtivale andmekaitse seadusele. Tegu ei ole üksnes Soome eripäraga, vaid see on üldine kehtiv rahvusvaheline tava.»

Rits kinnitas, et välisministeerium mõistab tekkinud olukorda ning on valmis ühiselt teiste asjaomaste ametkondadega analüüsima võimalikke lahendusi. Võimaliku kahepoolse lepingu sõlmimine kahe riigi kodanike aadressandmete vahetamiseks on justiitsministeeriumi pädevuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles