Epilepsiadiagnoos päästis traagilise õnnetuse põhjustaja kohtu alt

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

2009. aastal surmaga lõppenud avarii põhjustanud mees pääses süüdistusest tänu epilepsiadiagnoosile, kannatanute perekonnad ei ole aga säärase asjade käiguga rahul.

29. novembril 2009. aastal Tartusse sõitnud Mari sattus avariisse, kui Kose-Ristil kaldus vastutulev auto vastassuunavööndisse ning toimus laupkokkupõrge. Mari sai rängalt vigastada, tema juhitud auto tagaistmel istunud Kristi hukkus, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Tartu poolt tulnud Kia roolis oli 29-aastane Teet, kes oli kaine ja liikus kolonnis lubatud sõidukiirusega, kuid kaotas ühel hetkel sirgel teel auto üle juhitavuse.

Teet pääses Kiast ruttu välja, kuid teadvusetu Mari oli kaubiku rooli taha kinni kiilunud ning päästjad suutsid naise autost välja lõigata alles mõnikümmend minutit hiljem.

Tüdruk oli kaks kuud koomas ja haiglast koju pääses alles järgmise aasta aprillis, ratastoolis. Ränkade luumurdude tõttu pidi ta õppima taas püsti seisma, ema toel jalg-jala ette käime ning vasaku käega toimetama ja kirjutama. Õnnetuse tagajärjel kaotas naine ka oma mälu.

Hukkunud Kristi ja invaliidiks jäänud Mari vanemad olid veendunud, et õnnetuse süüasjaga ei saa tekkida mingeid tõrkeid, sest juba sündmuskohal näis, et tragöögia põhjus on selge. Mari ema Maret, kes pärast ärevaid kõnesid ise tol novembripäeval Kosele kihutas, mäletab selgelt, kuidas Teet talle seal vastu tuli ja autoga vastassuunavööndisse kaldumist põhjendas. «Ta ütles mulle nii, et väga kahju, ma vabandan, aga ma jäin roolis magama,» meenutas ta.

2011. aasta märtsis, kui prokuratuurist saabus ootamatu teade, et kriminaalasi lõpeati ja Teet pääseb kohtu alt, sest ühe neiu surnuks ja teise vigaseks sõitnud mehel diagnoositi vahepeal epilepsia.

Uurimise kõige otsustavama kaardi käis Teet uurijale välja alles 2010. aasta maikuus ehk pool aastat pärast õnnetust, kui mees üldse esimest ja viimast korda üle kuulati. Selgus, et Teet käis omal initsiatiivil kaks kuud pärast õnnetust neuroloogi jutule, et selgitada, mis põhjusel tal pilt õnnetuse eel eest ära võis minna.

Põhja ringkonnaprokurör Rainer Amur selgitas, et prokuratuuri ülesanne oli Teedu versiooni kontrollida ja esimese asjana tehti järelepärimie Põhja Regionaalhaiglasse, et kinnitust saada, kas üldse see Teedu jutt vastab tõele. «Põhja regionaalhaigla andis meile vastuse, mille kohaselt Teet on käinud vastuvõtul /.../ on olnud uuringud, mille tulemusel on tal tuvastatud epilepsia,» ütles Amur.

Teedu ravidokumentidest selgub tõepoolest, et kui esimesel visiidil pani arst talle küsimärgiga diagnoosi, siis 2010. aasta märtsis tehtud elektroentsefalograafia uuringuga fikseeriti lõplikult, et ta põeb epilepsiat, millega võib kaasneda lühiajalist, ka ainult sekundeid vältavat, ootamatut teadvusekadu.

Õnnetuses kannatanud naise ema ütleb, et tema seda versiooni ei usu, kuna Teet tegeles aktiivselt spordiga.

Tõesti, ühes projekteerimisfirmas IT alal tegutsev Teedu raviajaloos pole märkigi, et too oleks 30 aasta jooksul kordki kaevanud teadvuse kaotust, rääkimata epilepsiast. Arstlik komisjon on lubanud ta armeesse ja andnud talle juhiloa. Ja isegi siis, kui tal diagnoositi juba epilepsia, käis Teet muretult langevarjuga hüppamas ja vigastas maandudes põlve. Kõik see ei sobi lähedaste hinnangul kuidagi ühte pilti. Samal seisukohal on ka advokaat Raul Ainla, kelle Mari ema appi palkas.

Ainla pööras tähelepanu sellele, et Teedu epilepsiahoog oli tema elus esmakordne. «Et miks ma julgen selles kahelda, on just see, et kui ma lugesin toimikut, siis pärast seda konkreetset kokkupõrget väidetavalt Teet kaotas epilepsiahoo tagajärjel teadvuse, kuid hakkas kohe jõuliselt autost välja murdma, püüdes jalaga ust avada.» Ainla on veendunud, et selline käitumine ei ole epilepsiahaigele omane.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor Üllar Lanno aga kinnitab, et see ei pruugi olla nii. «Kõik haigusjuhud ei ole kohe generaliseerunud ehk sellise maksimaalvormina, vaid nad ikkagi arenevad teatud aja jooksul ja võivad kumuleeruda või eskaleeruda, et muutuda võimsamaks ja lõppetapp võib olla see, nagu te kirjeldasite,» ütles Lanno.

Advokaat Ainlal on etteheited eelkõige kohtueksperdile, kes oleks võinud tema arvates probleemi rohkem süveneda. "Ekspert ei vaevunud kutsuma uuritavat ülevaatusele kasvõi selleks, et esitada küsimusi. Piltlikult öeldes, kasvõi selleks, et panna talle juhtmeid külge."

Siin peitubki selle loo suurim mõistatus kannatanute jaoks. Kuidas sai ekspert anda hinnangu, et tragöödia põhjustaja põeb epilepsiat, kui ta Teeduga kordagi ei kohtunud. Ja nii kaks korda järjest. Sest, kui advokaat kriminaalasja lõpetamise vaidlustas, käskis kohus teha Teedule uue ekspertiisi. Selle tegi taas seesama kohtuarst, kes jällegi meest kohtamata ning ainult pabereid analüüsides, lõi lauale vastuse – Teet on epilektik.

Tänavu jaanuaris sai võitlus prokuratuuriga lõplikult läbi, enam pole kriminaalasja lõpetamist kuhugi edasi kaevata. Üle on jäänud ainult üks samm. Hukkunud ja invaliidistunud tüdrukute lähedased plaanivad Teedu vastu kohtusse sisse anda moraalse kahju nõude.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles