Alliku sõnul on siiski selgemaks saanud, kellele toimunu kasuks tuli: võitsid kummagi riigi eriteenistused, mis pingete alalhoidmisest ju elavadki, kirjutas ta ERRi uudisportaali arvamusloos.

Kui me Venemaad nii suure ohuna ei kujutaks, küllap oleks siis hoopiski raskem rahvale selgitada, miks poleks 2012. aastal piisanud kaitsekulutuste suurendamisest näiteks «ainult» 20 miljoni euro võrra (millega Eesti olnuks ikkagi väga väheste NATO-liikmete hulgas, mis sõjaeelarvet suurendasid) ja 40 miljonit eurot ei oleks võinud minna õpetajate, tuletõrjujate ja politseinike palkadeks, arvas Allik.

Alliku väitel tuli pronksööga sarnaste pingete kütmiseks võtta appi «haridusreform», mille sundusel tehakse vene koolist silmakirjalikkuse tempel, kus poolkeelsed õpetajad hakkavad poolkeelsetele õpilastele füüsika ja ajaloo asemel vägisi eesti keelt õpetama.

«See on muidugi üsna otsene vahend vene noortest eesti keele ja riigi vaenlaste kasvatamiseks,» väitis Allik.