Mõne aasta pärast ei pea näiteks reaalainetes andekas laps tingimata pürgima pealinna eliitkooli, sest kohustus pakkuda süvendatud õppega eriklasse hakkab lasuma kõigil gümnaasiumidel.
Eliitkoolide eelised jõuavad igasse gümnaasiumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jõustub valitsuses heakskiidu saanud ja riigikokku jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja uus õppekava, tuleb kõigil Eesti gümnaasiumidel hakata ületuleval õppeaastal pakkuma oma õpilastele võimalust õppida näiteks matemaatika, loodusainete või võõrkeele süvaõppega klassides.
Eelnõu järgi väheneb tunduvalt igale gümnasistile ette nähtud kohustuslike tundide osakaal, mille arvelt peab iga kool võimaldama õpilastele mingisugust süvaõpet. Õpilaste üldkoormus ei muutu.
Kui näiteks praegu peab iga gümnaasiumiõpilane kolme aasta jooksul läbima kokku 595 tundi füüsikat, keemiat, bioloogiat ja geograafiat, siis ületuleval õppeaastal saavad võõrkeele- või sotsiaalainetele spetsialiseerunud klasside õpilased võtta neid aineid kolmandiku võrra vähem.
Vähenenud loodusainete arvelt saavad keeleõppe süvaklassid tudeerida vastavalt rohkem keeli, matemaatikas andekad õpilased trigonomeetriat ja loogikat ning sotsiaalainete süvaõppe valinud näiteks ajalugu.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Ain Tõnissoni sõnul annab muudatus õpilastele võimaluse kasutada ära oma eeldusi ja saada kokkuvõttes parem ettevalmistus nii edasiõppimiseks kui elus hakkama saamiseks. Kokku väheneb kõigile kohustuslike tundide maht gümnaasiumis 315 tunni võrra.
Et aga koolid saaksid õpilastele valikuvõimalust pakkuda, peab paari aasta pärast olema suures osas gümnaasiumides vähemalt kolm paralleelklassi.
Kui prognooside järgi väheneb järgmise kolme aastaga gümnaasiumiõpilaste arv umbes kolmandiku võrra ja juba praegu on paljudes maakoolides igat gümnaasiumiklassi vaid üks, tähendab see paljude koolide kaotamist ja liitmist.
«See on inimlikult kõige valusam külg,» möönis haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva. «Arvatavasti tähendab see kolmandiku või isegi rohkem gümnaasiumide sulgemist.»
Samas on see samm Ladva sõnul lihtsalt paratamatu. Juba aastaid kolivad noored pered linnadesse, et oma lastele sobivat haridust võimaldada, maakoolid jäävad aina tühjemaks ning sulgemine ootaks paljusid koole ees ka ilma reformita.
Kas igas järelejäänud gümnaasiumis hakkab kindlasti olema just reaalkallakuga 10.a, võõrkeelekallakuga 10.b ja loodusainete süvaõppega 10.c klass, jääb iga kooli enda otsustada. «Suunad on koolidel vabalt valida,» märkis Ladva.
Eelnõu on tekitanud ka pahameelt. Täna peavad erakorralist koosolekut Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed, sest kava järgi väheneb gümnasistidele kolme aasta jooksul kohustuslik emakeeleõpe 70, kirjanduse õpe 35 tunni võrra. See ajab noorte emakeeleoskuse pärast muretsevad õpetajad ahastusse.
Ministeeriumi nõuniku Ain Tõnissoni sõnul pole ahastuseks põhjust. Ükski kool ei pea emakeeletunde vähendama, seadus paneb vaid paika minimaalse kohustusliku tundide arvu, tegelikult võivad koolid suure hulga vabaainete arvelt keele ja kirjanduse tundide hulka hoopis suurendada. «Koolid ja õpilased saavad lihtsalt senisest oluliselt suurema valikuvabaduse,» märkis Tõnisson.
Tabasalu ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja eesti keele õpetaja Tiina Mänd nentis, et ilmselt ükski kool emakeele ja kirjanduse tunde vähendama ei hakka. «See kool käituks küll äärmiselt rumalalt,» märkis ta.
Mänd lisas, et niigi on õpilaste keeleoskus ja lugemus aastatega vähenenud. Üldiselt tundub aga muudatus tema sõnul mõistlik ja vajalik, kuigi paljude koolide sulgemine teeb meele nukraks.
Mis muutub?
• Kohustuslike kursuste arv gümnaasiumis väheneb 72-lt 63-le. Üks kursus võrdub 35 õppetunniga.
• Lisaks 63 kohustuslikule kursusele tuleb õpilasel võtta 20 kursuse osas aineid vastavalt spetsialiseerumisele.
• Iga kool otsustab ise, mis kallakuga klasse rajab. Võimalikud suunad on emakeel-kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia), sotsiaalained (ajalugu, ühiskonnaõpetus) ja kunstiained (muusika, kunst jne).
• Enamikus gümnaasiumides peab olema vähemalt kolm 10., 11. ja 12. klassi, et õpilastel oleks valikuvabadus oma eelduste parimaks arendamiseks.
• Kui praegu on Eestis 223 gümnaasiumi, siis tõenäoliselt vähendab reform nende arvu paari-kolme aasta pärast vähemalt kolmandiku võrra. Kus koolid alles jäävad ja kust kaovad, mõtlevad välja omavalitsused ja kinnitab valitsus.
• Kui praegu on õpilane kohustatud käima koolis, kuni lõpetab põhikooli või saab 17-aastaseks, siis uue seaduse jõustudes pikeneb koolikohustusiga 18. eluaastani.
• Seadus kohustab kooli praegusest kiiremalt ja efektiivsemalt tegelema põhjuseta puuduvate õpilastega. Eesmärk on vähendada koolist väljalangemise protsenti.
• Kehtiv seadus pärineb aastast 1993.
Allikas: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu