Janar Holm: praeguses koolivõrgus pole kvaliteetne õpe võrdselt kättesaadav

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janar Holm.
Janar Holm. Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Täna Tallinnas peetud Haridusfoorumil 2012 esitas haridusministeeriumi kantsler Janar Holm ministeeriumi seisukohad uue haridusstrateegia küsimustes ning tõi valusaima teemana välja asjaolu, et pragune koolivõrk ei taga kõigile lastele võrdset kvaliteetset õpet.

Holm ütles, et tänane hariduskorraldus on saanud takistuseks oluliste väljakutsete elluviimisel.

«Vajadust haridusstrateegia järgi oleme tunnetanud viimased 20 aastat – katsetusi on tehtud, kuid mitmed on neist läbi kukkunud,» sõnas Holm. Ta jätkas, et ühiskonnas on selle 20 aasta jooksul kogu aeg räägitud, et haridussüsteemi on vaja muuta ja paljudele on jäänud mulje, nagu midagi pidevalt muudetakski.

«Tegelikult on lihtsalt räägitud, kuid eriti midagi muudetud ei ole. Nüüd tuleb seda teha. 2010. aastal sõlmisime Eesti Koostöö Koguga kokkuleppe uue haridusstrateegia koostamiseks,» rääkis Holm.

Kantsleri sõnul on Eesti kool seisnud pikka aega küsimuse ees, kas haridussüsteem võib luua hariduslikku kihistumist või peaks see tagama võrdsed võimalused õppida. «Terve Tartumaa jookseb Tartusse kokku – paljud lapsed ei käi kodulähedases koolis, kuigi see oleks võimalik,» ütles Holm. Kõige keerulisem on tema sõnul olnud valikute tegemine, millist teed pidi soovitud eesmärgini jõuda. «Ebasobiv koolivõrk nõrgestab neid koole, mis on hädavajalikud,» tõdes kantsler.

Viis peamist probleemi

Holm rääkis, et Haridusfoorum ja Eesti Koostöö Kogu on välja toonud viis peamist lahendamist vajavat ülesannet. «Koolivõrgu korrastamine, mis sisuliselt tähendab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist; õpetajakoolituse taseme tõstmine ning väärilise palga tagamine õpetajaile; riiklikus õppekavas sätestatu tegelik elluviimine; kõrg- ja kutseharidusele õiglast juurdepääsu kindlustava rahastamismudeli juurutamine ning tööandja suurem kaasamine õppekava arendusse,» loetles ta.

«Valusaim teema on hetkel koolivõrgu struktuuri muutmine – praegune süsteem ei taga kvaliteetse õppe võrdset kättesaadavust kõigile lastele,» ütles Holm. Ta rõhutas, et igas maakonnas peaksid olema tugevad gümnaasiumid või gümnaasium. «Hetkel on olukord selline, kus iga kolmas koolitee lõpetaja ei oma eralast kvalifikatsiooni, mis näitab seda, et hariduskorraldus ei toeta põhi- ja keskhariduse selgelt eristuvate eesmärkide täitmist. Kohalikud omavalitsused mõistavad muutuse vajadust hästi, kuid lükkavad valimisi silmas pidades otsuseid kaugemasse tulevikku,» rääkis kantsler.

Õpetajate töö- ja palgakorralduse kohta sõnas Holm, et õpetaja ametipalk peaks sisaldama kõiki ülesandeid üldtööaja piires. «Arvestuslik õppetundide maht võiks olla 18 – ühtlasi on õpetaja tööülesannete selguse huvides mõttekas kehtestada näidistööjuhend ja -leping. Ühtlasi peaks tõstma koolijuhi rolli kooli palga- ning personalipoliitika kujundamisel. Vajalikke muudatusi on palju ning need tuleb järk-järgult ellu viia,» rääkis Holm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles