Maanteeamet: piirkiiruse tõstmata jätmisel pole otsest seost 100 km/h lõikudega

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusmärgid.
Liiklusmärgid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu rääkis Postimehele, et piirkiiruse tõstmisest loobumise põhjus pole neil lõikudel toimuvate liiklusõnnetuste arv.

«Otsuse taga kaherajalistel teedel piirkiirusi mitte tõsta ei ole mitte nende lõikude eriline avariilisus, statistika näitab, et need on suhteliselt ohutud lõigud, vaid põhimõte üldise liiklusohutuse tõstmiseks,» selgitas Kasesalu liikluskomisjoni otsust, miks sel suvel ei tõsteta kaherealistel maanteedel piirkiirust 100 km/h.

«Maanteeameti eesmärk on liiklusvoo ühtlustamine, ohtlike möödasõitude arvu vähendamine ja võimalikult sujuv liiklus,» sõnas ta. «See on põhimõtteline otsus, millel ei ole otsest seost 100 km/h teelõikudega, sest need teed on nagunii paremad kui ülejäänud.»

2011. aastal toimus nendel lõikudel 17 liiklusõnnetust, milles hukkus 3 ja sai vigastada 23 inimest. 2010. aastal toimus 27 liiklusõnnetust, hukkus 9 inimest ja vigastada sai 44.

«Kui vaadata asjale teiselt poolt, siis kasvas kiiruse tõstmisega möödasõitude arv, liiklusvoo kiirus muutub ebaühtlaseks ning see päris kindlasti ei muuda liiklust ohutumaks,» märkis Kasesalu. «Lisaks veel ka kaudne mõju – vähegi sirgemates kohtades kiputakse vajutama tugevamini gaasipedaalile.»

Piirkiirused ei jää siiski kõigil teedel tõstmata. Maanteeamet teatas, et alates 30. aprillist hakatakse riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati tõstma piirkiirust 110 kilomeetrini tunnis. Tänavu tohivad A- ja B-kategooria sõidukid kiirusega 110km/h sõita ühtekokku 172,3 km ulatuses. 2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles