Kuigi isikuvastaste kuritegude osakaal on tänavu tõusnud, ei nõustu politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt mitme teaduri arvamusega, et olukord kuritegude vallas on jõudnud taas vägivaldsete 1990. aastate tasemele.
Küüt ei nõustu kuritegevuse jõudmisega 1990. aastate tasemele
29. aprill 2012, 23:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüdi sõnul ütles politsei- ja piirivalveamet juba möödunud aasta tulemusi kokku võttes selgelt välja, et riik hakkab tänavu rohkem tähelepanu pöörama perevägivallale. «Selle hulgas on palju kehalist väärkohtlemist ja ähvardamist ning just need kuriteoliigid ongi andnud isikuvastaste süütegude tõusu. On paratamatu, et kui politsei võtab mõne kuriteoliigi teravdatud tähelepanu alla, siis sellest rohkem ka räägitakse ning üha rohkem kannatanuid julgeb süütegudest politseile teada anda. Seega on ka loogiline, et nende kuritegude arv statistikas tõuseb,» ütles Küüt usutluses BNSile.
Tema sõnul tänavatel toimuv kuritegevus kasvanud ei ole ja rasked isikuvastased süüteod on vähenenud. «Ka vargused on üldarvus vähenenud, kuigi võib prognoosida, et kevade saabumisega nende hulk ajutiselt mõnevõrra tõuseb ja seda on ka viimased nädalad näidanud. Eks siin tuleb elanikele taaskord meelde tuletada, et oma varal tuleb paremini pilku peal hoida,» ütles Küüt.
Tema sõnul on kuritegevus üldjoontes juba mõnda aega samal tasemel olnud ning rääkida, et tagasi on jõudnud 1990. aastad, kui iga päev tõi kaasa tapmise, ei ole pädev. «Küll aga tuleb tõdeda, et turvalisus on habras asi ning iga inimene peab ka ise vaeva nägema, et tagada nii enda kui ka oma lähedaste turvalisus. Ning politsei tahab olla siinkohal kõigile heaks partneriks,» märkis Küüt.
Tartu ülikooli dekaan Jaan Ginter on varem märkinud, et kuritegevus on Eestis tõusuteel ja jõudnud vägivallakuritegude osas peaaegu karmide üheksakümnendate tasemele. Ginteri sõnul on mõrvade arv põhjustatud praegusest ühiskonna ebastabiilsusest. «Inimesed ei tea, mis neid pikas perspektiivis ootab, ja seepärast käituvad nad mõtlematult ja ainult lühikest perspektiivi silmas pidades,» rääkis Ginter.
Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika lektori Margo Kikase sõnul peitub kuritegevuse tõusu põhjus inimeste raskes sotsiaalses olukorras. «Töötus, tõrjutus, vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus soodustab vägivaldseid isikuvastaseid kuritegusid, näiteks mõrvu,» rääkis Kikas ajalehele Pealinn. «Sotsiaalsed probleemid põhjustavad stressi ja see kallutab inimesi vägivallategudele. Asendustegevus pole vast hea sõna, kuid nii elatakse ennast välja. Varavastaseid kuritegusid need tegurid niivõrd ei mõjuta, kui näiteks inimesel on kõht tühi, leiab ta enese elushoidmiseks muid viise kui kuritegevus.»
Kikas lisas, et üks võimalus kuritegevust vähendada on kindlasti sotsiaalsete probleemide vähendamine.
Kui kuritegevuse üldine tase püsis tänavu esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes muutumatuna, siis isikuvastaseid süütegusid on tänavu toimunud möödunud aastast koguni üle 15 protsendi rohkem.
Justiitsministeeriumi andmetel on isikuvastaste süütegude kasvu taga peamiselt kehaliste väärkohtlemiste ja ähvardamiste sagenemine, samas kui rasked isikuvastased kuriteod on languses. Tänavu jaanuarist märtsini registreerisid ametkonnad 1229 kehalist väärkohtlemist ning 191 ähvardamist, mida oli mullusega võrreldes vastavalt 15,3 ja 32,6 protsenti rohkem.
Tapmiste ja mõrvade arv on aga vähenenud. Kui mullu esimeses kvartalis registreeris politsei 24 sellist kuritegu, siis tänavu 18. Raskete tervisekahjustuste hulk on tänavu võrreldes mullusega vähenenud 25-lt 16-le ja piinamine 13-lt kuuele. Vägistamiste arv on aga tõusnud – 19-lt 26-ni.
Kokku registreeriti tänavu esimeses kvartalis 9570 süütegu ehk 32 episoodi võrra mullusest rohkem. Vargusi oli 4177 ehk mullusest 180 võrra vähem, röövimisi 119 ehk mullusest 12 võrra rohkem, kelmuseid 489 ehk mullusest 16 võrra rohkem ning liikluskuritegusid 754 ehk mullusest 40 võrra enam.
Kuritegude arv on tänavu kasvanud 72 ja langenud 78 kuriteoliigi puhul. Protsentuaalselt kasvasid tänavu esimeses kvartalis kõige rohkem arvutikelmused ja tulirelvaga seotud süüteod, mida oli vastavalt 97,7 ja 97 protsenti mullusest rohkem, vähenesid aga valerahaga seotud süüteod ja avaliku korra rasked rikkumised, mida oli vähem vastavalt 52,3 ja 30,4 protsenti.