Pärn: riikliku lepitaja küsimuses võib lahenduse tuua seadusemuudatus

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henn Pärn.
Henn Pärn. Foto: Peeter Langovits

Üle aasta riikliku lepitaja kohusetäitjana töötav Henn Pärn nendib, et uue riikliku lepitaja leidmine on jõudnud tupikusse ja lahenduse võib tuua alles kavandatav seadusemuudatus aasta lõpul.

«Kehtiva seaduse kohaselt määrab riikliku lepitaja ametisse valitsus sotsiaalministeeriumi, tööandjate liitude ja töötajate liitude kokkuleppe alusel,» selgitas Pärn BNSile.

Seaduse mõte on tema sõnul, et lepitaja isik lepitakse kokku konsensuslikult. «Ilmselt on lahenduseks, et seadusesse tuleb kirjutada selgem sõnastus.»

Pärna sõnul uue seaduse kallal juba ka töötatakse ning esialgne plaan on, et seadus valmib aasta lõpuks. «Tegemist on siiski väga mahuka teemaga, seadus reguleerib kõike, mis puudutab kollektiivseid töösuhteid,» nentis Pärn.

Tema hinnangul võiks riik ka olemaoleva seaduse alusel tegutsedes riikliku lepitaja leidmisel senisest märksa aktiivsem olla. Riikliku lepitaja leidmine on kolme osapoole ühine pingutus, mitte üksnes tööandjate ja ametiühingute asi. «Riik peaks ka osalema. Riik ei kasuta oma õigust, mis on seadusesse sisse kirjutatud,» nentis Pärn.

Tema hinnangul peaks riik olema senisest märksa aktiivsem ka seetõttu, et valdav enamus lepitaja lauale jõudvatest töövaidlustest on seotud riikliku sektoriga. «Meditsiin, lennundus, transport, haridus,» loetles Pärn. «Erasektoriga sisuliselt probleeme ei ole, seetõttu ei ole ka tööandjad väga huvitatud selle teemaga tegelemisest.»

Pärna sõnul peaks minister osapooled kokku kutsuma ja teemat arutama. «Selliseid kohtumisi on ka olnud, aga tulemust mitte,» ütles ta.

Ministeerium: lahendus on tööandjate ja ametiühingute kätes

Sotsiaalministeerium seevastu on seisukohal, et jätkuvalt on teema lahenduse võti tööandjate keskliidu ja ametiühingute käes. «Ministeerium on toetanud läbirääkimisi ühise riikliku lepitaja kandidaadi leidmiseks, kuid seni kokkulepet saavutatud ei ole,» kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik BNSile.

Järgmine kohtumine ministeeriumi osalusel korraldatakse tema sõnul kohe, kui läbirääkimised on jõudnud sellisesse etappi, kus ühine kohtumine kõige tõenäolisemalt edasi aitab. Tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Imbi Ernits-Kaljuste kinnitas BNSile, et pall on ametiühingute väljakupoolel. «Riikliku lepitaja küsimus oli meil sel nädalal toimunud volikogus teemaks, kuid meil ei olnud midagi arutada, sest ametiühingud ei ole meile oma kandidaati esitanud,» rääkis ta.

Ametiühingute keskliidu (EAKL) kommunikatsioonijuht Marko Kadanik nentis, et hetkel ei ole EAKL riikliku lepitaja küsimuses veel põhjapanevaid otsuseid teinud ega ka mingeid kandidaate esitanud. «Tööandjatega on meil pidev kontakt ja puudutatud on ka neid teemasid, aga arenguid, millest rääkida, võib tekkida kõige varem mai teises pooles,» ütles Kadanik.

Henn Pärna sõnul ei ole seaduses öeldud, et riiklik lepitaja peab olema ametiühingute või tööandjate liige. «Praegu tundub aga, et kumbki pool tahab oma inimest lepitajaks ning ei suudeta kokku leppida,» sõnas ta.

Patiseis kestab üle aasta

Ametiühingud ja tööandjad ei ole mõlemale poolele sobiva riikliku lepitaja kandidaadi osas suutnud kokkuleppele jõuda eelmise aasta veebruarist saadik. Valitsus tegi mullu 16. veebruaril ametiühingutele ja tööandjate keskliidule ettepaneku leida kuu aja jooksul mõlemale poolele sobiv riikliku lepitaja kandidaat. Uue lepitaja leidmiseni nimetas valitsus senise riikliku lepitaja Henn Pärna lepitaja kohusetäitjaks, kuna jäi riigikohtu otsusega ametiühingutega peetud vaidluses Pärna nimetamise üle lõplikult kaotajaks.

Valitsuse 2009. aasta 10. detsembril langetatud otsuse nimetada Pärn riiklikuks lepitajaks viisid kohtusse Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO). EAKL ja TALO leidsid, et valitsuse korraldusel puudub õiguslik alus, kuna otsus langetati ilma töötajate ja tööandjate keskliitude kokkulepet saavutamata. Valitsuse korraldust määrata töötajate ja tööandjate keskliitude kokkuleppe puudumisel ametisse tööandjate esitatud kandidaat pidasid EAKL ja TALO pahauskseks käitumiseks.

Vastavalt töötajate ja tööandjate keskliitude 2001. aasta kokkuleppele esitavad järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks riikliku lepitaja kandidaadi ametiühingud. Eesti Tööandjate Keskliit peab ettepaneku heaks kiitma või tagasi lükkama. EAKL ja TALO esitasid 2009. aasta novembris riikliku lepitaja kandidaadiks Ago Tuulingu, kelle kandidatuuri kohta tööandjad ei väljendanud mingit seisukohta. Sellele vaatamata andis valitsus 2009. aasta 10. detsembril välja korralduse, millega nimetas riiklikuks lepitajaks tööandjate poolt esitatud kandidaadi Henn Pärna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles