Urnimüüri rajama ajendab mitte ruumipuudus kalmistutel, vaid soov pakkuda lahkunute omastele tuhaurnide paigaldamiseks alternatiivi.
Jõhvi saab urnimüüri
30. aprill 2012, 07:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui on krematoorium, on vaja ka kolumbaariumi, sest tuhaurnid tuleb ju kusagile panna,» põhjendas Põhjarannikule Jõhvi krematooriumi rajanud OÜ Põhja Mets juhatuse liige, Viru praost Peeter Kaldur. «Muidugi saab need kalmistule matta, aga kolumbaarium on palju kenam ja soliidsem võimalus.»
Nagu kalmistul, on ka urnimüüris võimalik lahkunud omakseid lilledega meeles pidada ning küünlaid süüdata. Neile, kes kaugemal elavad, pakutakse tellimise peale vastavat teenust.
Just kaugemal elavatele omastele on oluline ka see, ei urnimüüriga kaob mure hauaplatsi hooldamise pärast.
Põhja Mets kavandab urnimüüri krematooriumi taha kalmistu parkla kõrvale. 582ruutmeetrine ala piiratakse kahemeetrise liigendatud paekivimüüriga, mille siseseintes hakkavad paiknema urnikohad. Aia sisse ehitatakse kuus paralleelset paekivist urnimüüri kõrgusega 2,1 ja pikkusega 3,16 meetrit. Urnikohad paiknevad müüri mõlemas küljes, kümnekaupa kuues reas.
Urnide nišid suletakse graniittahvlitega, millele kirjutatakse lahkunu andmed – nagu kalmistul hauakividel.
Kolumbaariumi territoorium kaetakse kõnniteekividega, nende vahele istutatakse elupuid. Ette on nähtud istumiskohad ja kogu ala valgustatakse.
Kalduri sõnul saab tulevikus urnikoha kasutamisõiguse osta ilmselt 25 aastaks – sama pikaks ajaks nagu kalmistu hauaplatsi.