President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Tartu Ülikooli aulas Eesti filmi 100. aastapäevale pühendatud aktusel, et rahapuudus ei takista Eestis heade filmide tegemist.
Ilves: ka tühise eelarvega filmist võib kõneleda kogu maailm
30. aprill 2012, 18:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves tõdes, et riik on alati püüdnud kodumaist filmi jõukohasel määral toetada, kuid filmirahvas on alati leidnud, et toetus jääb liiga väikseks. President möönis, et iseseisva Eesti kinokunstil on alati raha nappinud ja toodetud filmid pole pea kunagi tehtud kulutusi tagasi teeninud.
Eesti filmi ajalugu meenutades ütles Ilves, et kui näiteks 1930. aastatel domineeris kinolinal riiklikult toetatud propaganda, siis taastatud iseseisvuse ajal räägitakse eelkõige kunstilisest loomingust.
«Meie värskemas filmiminevikus on esikohal pigem kunstilised sihid. Aga on ka patriotismi ja pateetikat,» ütles president.
Ilves jätkas, et hea idee ja meisterlik teostus on märksõnad, mis kehtivad kõigis elu ja kunsti valdkondades. «Nagu koolipoiste poolt garaažis idanema pandud ideest võib saada maailma tuntuim ja jõukaim firma, nii võib ka tänapäeva mõttes tühise eelarvega tehtud film panna endast kõnelema kogu maailma,» leidis president.
Ta avaldas lootust, et rahapuudus ei takista Eesti filmi arengut. «Oleme oma taastatud iseseisvuse ajal paljudel aladel tõestanud, et saame riigina hakkama, et oleme leidlikud ja originaalsed. Et meid ei takista see, et oleme väikesed, et meid on vähe ja et meil on raha alati vähe. Kindlasti vähem kui teistel,» tõdes Ilves.
«Seetõttu soovin kinorahvale häid, julgeid, uuenduslikke ja nutikaid ideesid. Soovin Eesti filmile meisterlikkust ka tema teisel aastasajal. Palju õnne, Eesti film, Su parimad päevad on kindlasti veel ees,» lõpetas president.