Eelmisel nädalal Tartus peetud kohtunike täiskogul uue kohtute seaduse eelnõu sünnilugu meenutades tõrjus riigikohtu esimees Märt Rask jutte oma ambitsioonikusest ja soovist justiitsminister Rein Langi pilli järgi tantsida.
Rask tõrjus süüdistusi Langi pilli järgi tantsimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raski sõnul ei tea ta ühegi seaduse sündi, mille ümber poleks hõljunud kirgi, müüte, hirme ja saladuseloori. Alati olevat neid, kes tahavad eelnõu loojate «kuritegelikke» mõtteid paljastada.
«Välja ilmuvad vandenõuteoreetikud, kes kuulutavad, et arutada pole midagi, et kõik on niigi otsustatud, sest Rask teeb kõik, mida Lang tahab,» ironiseeris Rask. Ta nentis, et seaduseelnõu töörühma juhina pole ta teinud midagi, mida justiitsminister tahab, sest ta ei teagi, mida Lang tahab.
Rask kutsus oma 159 saalis istuvat kolleegi ütlema sõna sekka kohtute seaduse eelnõu kavandis, sest mitte keegi teine peale kohtunikkonna ei suutvat ühiskonnale pakkuda otstarbekamaid ja põhjendatumaid lahendusi õigusemõistmise probleemidele.
Uue kohtute seaduse eesmärk on korraldada praegu lahutatud ja osaliselt justiitsministeeriumi valitsemise all olev kohtuhaldus ümber nii, et see vastaks riigi põhiseaduse mõttele ühtsest, terviklikust ja teistest võimudest lahutatud kohtusüsteemist.
Niimoodi võtaks kohtusüsteem endale vastutuse õigusemõistmise korrakohase toimimise ja õigusemõistmist toetava kohtu haldussüsteemi arendamise eest.
Raski väitel peaksid need kohtunikud, kelle arvates pole tarvis midagi muuta, vastama küsimusele, miks Pärnu maakohtus kulub kriminaalasja arutamiseks keskmiselt sada, Viru maakohtus aga viissada päeva ja enamgi!
Miks teeb Euroopa Inimõiguste Kohus aastas paar-kolm lahendit selle kohta, et Eesti riik pole suutnud mõnd kohtuasja mõistliku aja jooksul lahendada? Miks tapmises süüdistatu oli üle nelja aastat vahi all, enne kui langetati esimene kohtuotsus?
«Üht asja arutab kohus kümnendat aastat otsuseni jõudmata. Süüdistatava lapsedki on juba täisealiseks saanud,» imestas Rask ja nentis, et tehtud vigu analüüsimaks ning neid tulevikus vältimaks on vaja ühtset kohtusüsteemi, sest kes otsustab, peab ka vastutama.
Kohtute seaduse eelnõus nähakse ette kohtunike arvu vähendamist (Eestis on 244 kohtunikukohast täidetud 237) ja uute kohtujuristide kohtade loomist. Raski väitel jätkub valitsuse surve kohtusüsteemi kulutuste optimeerimiseks eelarveläbirääkimiste kõigil tasandeil. «Üheks võimaluseks peetakse kõrgepalgaliste, tugevate sotsiaalsete tagatistega ametikohtade vähendamist. See on reaalsus, mida pole mõistlik eirata,» lausus Rask.
Ehkki kohtute seaduse eelnõu kavandis on lahend kohtunike palgakorralduse muutmiseks, möönis Rask, et selle küsimuse lahendamise võti on riigikogu ja valitsuse käes, sest kohtuniku palk, mis oleks ka juristide tööjõuturul konkurentsivõimeline, peab olema seaduses kirjas.
Samas imestas Rask meediauudise üle, et kohtunike palka kärbitakse või külmutatakse kolme kuni kümne protsendi ulatuses.
Minister Lang soovitas kohtunikel suhtuda meediasse kriitiliselt, sest kohtunike palgakärbete kohta pole otsust. Langi väitel panustavad ka kohtunikud kärbetesse ning maa- ja ringkonnakohtute töötajate arv langeb alla tuhande.
Ühtse tervikliku kohtusüsteemi vajaduses Lang ei kahtle. Ka tema soov on, et riik toimiks võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel, kus igal võimuharul on süsteemisisene vastutus.
Lang nentis, et võib ju hüüda loosungeid, et kohtunik on sõltumatu ja õigusemõistmisse ei tohi sekkuda, ent ometi jääb küsimus: kes vastutab õigusemõistmise kui terviku korrakohase toimimise eest?
Langi väitel puuduvad kohtukorralduse süsteemis mõistlikud eeldused, mis laseksid tekkida süsteemisisesel vastutustundel. See omakorda seadvat küsimärgi alla kogu süsteemi jätkusuutlikkuse.