Uuring: väeosade olmetingimused vähendavad muidu kõrget rahulolu ajateenistusega

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma ajateenistusega jäid vähem rahule Mereväebaasi ajateenijad, kel tuli toime tulla kitsastes olmetingimustes.
Oma ajateenistusega jäid vähem rahule Mereväebaasi ajateenijad, kel tuli toime tulla kitsastes olmetingimustes. Foto: Mihkel Maripuu

Mullu ajateenistuse läbinute hulgas tehtud uuring näitas, et ligi kaks kolmandikku neist jäi teenistusajaga rahule. Mõtteainest siiski jagub, sest parandamisruumi on nii väeosade olmetingimustes kui ka näiteks tööandjate kehvas suhtumises ajateenistusse.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Juhan Kivirähk ütles, et arvamusi Eesti kaitseväe kohta küsiti enam kui 5000-lt kaitseväekohuslaselt ja reservis olijailt viiendat aastat järjest.

Mulluse Kevadtormi järel reservi läinud noormeestest oli teenistusajaga üldiselt rahul 49 protsenti ja täiesti rahul 16 protsenti, 28 protsenti ei jäänud teenistusajaga pigem rahule ning täiesti rahulolematuid oli kuus protsenti.

See näitaja erineb aastati tugevalt, näiteks 2010. aastal kiitsid teenistuse heaks koguni 78 protsenti. «See sõltub üsna paljudest asjaoludest,» ütles Kivirähk. Mullu võis ajateenijate meele mõruks teha näiteks tavapärasest karmim talv, mis muutis väliõppustel viibimise ebameeldivamaks.

Selge on aga see, et rahulolu näitajad ei erine oluliselt mitte reservväelase hariduse, vanuse ega emakeele, vaid pigem väeosade lõikes. Rahulolu on madalam nendes teenistuspaikades, kus olme- ja väljaõppetingimused pole kiita. Kui Jõhvis asuva Viru jalaväepataljoni ajateenijatest jäi mullu teenistusega täiesti või üldiselt rahule 76 protsenti, siis Tallinnas asuvas Vahipataljonis vaid 58, Mereväebaasis 54 ja Staabi- ja sidepataljonis ainult 43 protsenti küsitletuist.

Rahuloluteguritest anti kõrgemaid hindeid suhetele teiste ajateenijatega ning toitlustusele, madalaimad keskmised hinded said väeosade väljaõppe tase, sportimisvõimalused ja eeskätt vaba aja veetmise võimalused.

«Tallinna ajateenijate tingimuste parandamine on kaitseväe ja ministeeriumi üks peamisi prioriteete ja need saavad paika sel aastal valmivas arengukavas järgnevaks kümneks aastaks,» ütles kaitseväe peastaabi ülema asetäitja toetuse alal kolonel Ants Kiviselg.

Nii Kiviselg kui ka Kivirähk olid siiski seda meelt, et palju ajateenistuse populariseerimiseks enam ruumi ei ole. «Need viie aasta uuringud on olnud suhteliselt stabiilsed ja kinnitanud soovi kaitseväeteenistuses osaleda. Üks võimalik suund on vaadata seda väikest osa, kes millegipärast on rahulolematud.»

Kivirähki sõnul on küsitlusele vastanud teinud palju ettepanekuid, kuidas ajateenistust mõttekamaks muuta. «Neist, kellel on reaalne kogemus, juba 61 protsenti arvab, et ajateenistuse saaks teha lühema ja intensiivsemana.»

Vähem oluline ei ole ka see, et kui ajateenistusse mineja vanemad ja sõbrad suhtuvad kohustusse hästi või pigem hästi, siis tööandjatest kiidab ajateenistuse heaks vaid 14 protsenti. See eristab Eestit tugevalt Soome näitajatest, kus tööandja peab ajateenistust lisaväärtuseks. Sama arvavad ka Eesti ajateenistuse läbinud, kes tõid plussidena välja parema füüsise, tugevamad juhtimisoskused ja enesekindluse.

«See on avaliku teavitustöö ja arutelu küsimus, et tööandjad hakkaksid paremini tajuma seda, et tegelikult see noormees, kes ajateenistuse läbi teeb, on kindlasti on väga olulisi kvaliteete seal juurde omandanud,» ütles Kivirähk.

Kaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul annab uuring alust rõõmustada selle üle, et on kasvanud noorte osa, kes võtavad ajateenistust loomuliku osana eluplaanist.

«Kui eelmisel aastal asus teenima 3304 ajateenijat, siis neist neljandik olid need, kes ise soovi avaldasid. See on väga positiivne faktor Eestis ja näitab kõrget kaitsetahet,» ütles Rikko. Vähenenud on ka ajateenistusse mitteilmunute hulk. Eelmisel aastal oli see 3,5 protsenti kutsealustest, mis on viimase seitsme aasta madalaim näitaja.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles