Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul ei lubanud Eesti võimud Vene sõjaajakirjanikku, politoloogi ja kaitseministeeriumi ühiskondliku nõukogu liiget Igor Korottšenkot riiki sisse, kuna oli alust kahelda tema reisi eesmärgis.
Eesti ei lubanud riiki Vene sõjaajakirjanikku
7. mai 2012, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piirivalve ei lubanud pühapäeval Tallinna lennujaamas Korottšenkot Eestisse, kuna kaitsepolitsei tunnistas tema viisa kehtetuks. «Kaitsepolitseil oli alust arvata, et tema väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama BNSile.
Korottšenko ütles pühapäeva õhtul Interfaxile, et saabus Tallinna rahvusvahelise meediaklubi Impressum kutsel, kus pidi esmaspäeval toimuma kohtumine Eesti ajakirjanike ja avalikkuse esindajatega teemal: «Kas venelased tahavad sõda?».
«Lennujaamas öeldi mulle dokumentide kontrollimise ajal põhjusi selgitamata, et mulle Eesti Moskva saatkonnas seaduse alusel väljastatud viisa on tühistatud ning et ma kujutavat endast ohtu Eesti julgeolekule,» ütles Korottšenko.
Ta lisas, et on sunnitud öö veetma lennujaama transiiditsoonis ning et esmaspäeval lendab ta tagasi Moskvasse.
Korottšenko lubas Moskvasse naastes tõstatada Moskva ja Venemaa ajakirjanike liidus küsimuse «ajakirjanike õiguste rikkumisest Eestis». Ta teatas samuti, et kohtumisele temaga oli akrediteeritud mitukümmend Eesti ajakirjanikku.
Luureasutuste tegevust kajastava tunnustatud veebisaidi Agentura.ru andmetel on aga Korottšenko nõukogude ja Vene armee erupolkovnik ning ta on oma ajakirjandusliku tegevuse raames teinud tihedat koostööd Venemaa luureteenistustega.
Agentura.ru andmetel on Korottšenko sündinud 1960. aasta 15. veebruaril Lätis Riias. Ta lõpetas Tambovis kõrgema sõjalennunduse inseneride kooli, seejärel Frunze-nimelise sõjaakadeemia. Aastatel 1982–1984 teenis ta Nõukogude Liidu õhujõudude riviväeosades, 1984–1987 õhujõudude peastaabis, aastatel 1987–1994 Nõukogude Liidu ja seejärel Venemaa armee kindralstaabis. Ta oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige aastatel 1982–1991.
Alates 1994. aastast töötas Nezavissimaja gazeta sõjalise kommentaatorina. Aastatel 1994-1996 oli ta Nezavissimaja gazeta rubriigi «Sõjad ja armeed» juht. Ühe toimetajana kindlustas ta väljaandele ulatusliku autorite ringi kaitseministeeriumist, välisluurest (SVR), luure peavalitsusest (GRU), föderaalsest julgeolekuteenistusest (FSB) ja föderaalsest valitsusside ja -info agentuurist (FAPSI). 1996. aasta juulis sai ajalehe lisa Nezavissimoje voennoje obozrenije iseseisvaks väljaandeks ning Korottšenkost sai selle kommentaator.
1995. aastal oli ta üks Vene kogukondade kongressi valimisprogrammi sõjalise osa väljatöötajatest riigiduuma valimistel. Ta kandideeris riigiduuma saadikuks Vene kogukondade kongressi nimekirjas, ent see poliitiline jõud ei ületanud viieprotsendilist valimiskünnist. 1996. aastal osales ta presidendikandidaat Aleksandr Lebedi valimisprogrammi väljatöötamisel.
2000. aasta veebruaris autasustas toonane kaitseminister, marssal Igor Sergejev Nezavissimoje voennoje obozrenije töötajaid väljaande viieaastaseks saamise puhul, Korottšenko pälvis nimelise külmrelva – kortiku. Korottšenko sõjaline auaste on erupolkovnik, kirjutab Agentura.ru.
Veebilehe Agentura.ru lõid 2000. aastal luureasutuste tegevust kajastavad sõltumatud ajakirjanikud, kes hoiavad veebilehte üleval ja uuendavad seal infot vabatahtlikult. Agentura.ru peatoimetaja on ajakirjanik Andrei Soldatov.
Veebilehte peetakse usaldusväärseks ning sellele on oma artiklites viidanud muu hulgas New York Times, Moscow Times, Washington Post, Le Monde, CNN, BBC ja paljud teised rahvusvahelised meediaväljaanded.
Meediaklubi Impressum korraldatud Korottšenko avalik kohtumine ajakirjanikega pidanuks toimuma esmaspäeva õhtul Tallinnas Meritoni hotellis.
Impressum teatas esmaspäeval oma kodulehel, et kohtumine siiski toimub ja Igor Korottšenko osaleb kohtumisel videosilla vahendusel. Videosilda aitab organiseerida ajaleht Komsomolskaja Pravda.
Kaitsepolitsei on seostanud meediaklubi Impressum ja selle juhti Galina Sapožnikovat Vene välisluureteenistusega SVR. Kaitsepolitsei komissar Andres Kahar kirjutas 2009. aasta detsembris Eesti Päevalehe lisalehes Riigi Kaitse, et Impressumi sisulist tegevust korraldab Sapožnikova, kellel on tihedad sidemed siinsete vene äärmuslaste ja Venemaa «kaasmaalastepoliitika» aktivistidega.
Kahari sõnul tasub lugeda eesti keeles välja antud Pete Earley raamatut «Seltsimees J», milles Venemaa välisluureteenistuse SVR endine kõrge ohvitser Sergei Tretjakov paljastab muu hulgas, et 1990ndatel töötas Komsomolskaja Pravda korrespondentidena välismaal üle tosina inimese, kellest vaid üks polnud SVRi palgal.
«SVR kasutas oma ajakirjanikest agente, et pääseda ligi olulistele isikutele ja ka selleks, et tõstatada kohtumistel asukohamaale piinlikkust valmistavaid küsimusi.
Sapožnikova on töötanud Komsomolskaja Pravda korrespondendina Eestis 1989. aastast,» märkis Kahar.
Tema sõnul pole juhus, vaid pigem tegijate lohakus, et Impressumi asutamisega samale päevale sattus ka Moskvas fondi Istoritšeski Pamjat (Ajalooline Mälu) asutamine. «Küllap siis on käsuahel arhitektist meistrini nii Sapožnikova kui Djukovi [Istoritšeski Pamjati juht Aleksandr Djukov] puhul sama pikk,» märkis Kahar.
Meediaklubi Impressum asutati Tallinnas 28. oktoobril 2008 ning seni on klubi korraldanud keskmiselt kord kuus toimuvaid kohtumisõhtuid erinevate eluvaldkondadega seotud teemadel. Seal esinevad meedia- ja avaliku elu tegelased ning arvamusliidrid Venemaalt või mujalt maailmast.
«Tavapäraselt on igal kohtumisõhtul ka mõni vastava teemaga seotud esineja Eestist. Hea mainega pahaaimamatute isikute ärakasutamisega tagatakse ürituse näiline legitiimsus ja erapooletus. Kohtumisõhtute stabiilse publiku moodustavad peamiselt praegused ja endised venekeelsed meediatöötajad, Notšnoi Dozori liikmed, Venemaa kaasmaalastepoliitika kohalikud aktivistid ja nendega seotud isikud,» kirjutas Kahar 2009. aasta lõpus.