Uuring: Venemaa mõjutab Läti-USA suhteid

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide ekspresident George W. Bush 2005. aasta mais Läti pealinnas Riias.
Ühendriikide ekspresident George W. Bush 2005. aasta mais Läti pealinnas Riias. Foto: SCANPIX

Läti-USA suhteid analüüsiva uuringu järgi mõjutab kahe riigi vahelisi suhteid endiselt suurel määral Venemaa.

«21. sajand on toonud Läti ja USA ette uued väljakutsed. Me oleme strateegilised partnerid ja tõelised sõbrad. Parafraseerides John Kennedyt, pole täna küsimus mitte selles, mida USA saab teha meie jaoks, vaid mida meie – Läti ja Euroopa – saame teha, et muuta maailma paremaks meie kõigi jaoks,» märkis 168-leheküljelise dokumendi toimetaja Ivars Indāns sissejuhatuses.

Lätis asuva Ida-Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (Centre for East European Policy Studies - CEEPS) koostatud uuringu esimeses peatükis antakse ülevaade USA-Läti suhete ajaloost, teises analüüsitakse kahe riigi suhteid tänapäeval, kolmas peatükk keskendub kaitse- ja julgeolekupoliitikale ning neljas kultuurialasele koostööle. Viies peatükk on pühendatud majanduskoostööle, eriti energiaküsimustele, viimane peatükk aga USA-Läti teaduskoostööle.

Läti päevaleht Diena märkis uuringust kokkuvõtet tehes, et Ühendriikide peamiseks huviks suhetes Lätiga on vältida Läti pingete kasvu Venemaaga. Ühelt poolt tähendab see NATO liitlassuhete tugevdamist, teisalt jälgivad Ühendriigid, et Läti ei astuks mõtlematuid samme, mis võiksid Venemaad ärritada.

Uuringu üks autoritest, Balti küsimuste oraakliks tituleeritud ameeriklasest poliitikaanalüütik Paul Goble, tõi välja aga kolm Läti julgeolekuga seostuvat ohtu – riigi suurus, asukoht ja demograafiline olukord. Samuti märkis ta ära kolm Läti ees seisvat keerulist ülesannet – integratsioon, mäletamine vers unustamine ning globaliseerumisega seotud väljakutsed.

Suurt rõhku pannakse uuringus ka sellele, millist mõju on avaldanud Lätile Ühendriikide presidendi Barack Obama nn reset-poliitika Venemaaga, mille eesmärgiks oli vähendada Obama eelkäija George W. Bushi ajal tekkinud pingeid kahe suurriigi vahelistes suhetes.

Seda küsimust analüüsivad nii Läti Välispolitiika Insituudi juht Andris Sprūds, kuid ka neli Ameerika välispoliitikaeksperti Hearther A. Conley, A. Wess Mitchell, Damon Wilson ja Joelle Attinger. Nende sõnul on Obama Venemaa-suunaline välispoliitika ühelt poolt aidanud arendada Läti-Venemaa suhteid, kuid teisalt on see töötanud enamasti Venemaa kasuks.

Diena hinnangul ei vastatud uuringus aga küsimusele, millist rolli võisid Ühendriigid mängida Läti endise presidendi Valdis Zatlersi otsuse juures panna parlamendi laialisaatmise küsimus rahvahääletusele. Referendumi tulemusena saadeti seim möödunud suvel laiali ning toimusid ennetähtaegsed valimised, mille tulemusena jätkas valitsusjuhina tööd senine peaminister Valdis Dombrovskis.

Juba suvel märkisid Läti sisepoliitilist kriisi kajastanud välisagentuurid, et Zatlers langetas otsuse kõigest päev pärast kohtumist Obamaga. Zatlers on lükanud aga ümber kõik väited, nagu oleks USA võimud tema otsust mõjutanud.

Väidetavalt võis otsuse varjatud eesmärgiks olla soov parandada Läti-Venemaa suhteid, kaasates valitsemisse ka peamiselt venekeelse elanikkonna huve esindava Koosmeele Keskuse. Kuigi Zatlers toetas esialgu opositsioonilise Koosmeele Keskuse valitsusse kaasamist, loobus ta sellest praeguse koalitsioonipartneri Ühtsuse surve tõttu.

Ühendriikide Läti saatkonna kinnitusel teevad nad küll Läti valitsusega koostööd, kuid ei mõjuta selle poliitilisi otsuseid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles