Vaher soovitab vallajuhtidel priitahtlikeks pritsimeesteks hakata

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher.
Siseminister Ken-Marti Vaher. Foto: Peeter Langovits

Omavalitsustesse tekiks rohkem vabatahtlikke päästekomandosid, kui vallajuhid näitaksid priitahtlike pritsimeestena eeskuju, leidis siseminister Ken-Marti Vaher teisipäeval päästeameti 20. aastapäevale pühendatud konverentsil «Turvaline tulevik».

Vaher seletas, et vabatahtlik tegevus peab Eestis märkimisväärselt suurenema, kuna võrreldes naaberriikidega on meil veel pikk tee käia.

«Me jääme viis-kuus korda Saksamaast maha, Skandinaaviamaadega on erinevus kahe-kolmekordne – see näitab, et potentsiaal on väga tugev,» sõnas minister. Vaheri hinnangul saavad vabatahtlikud väga palju ära teha eeskätt vajalikust ennetustööst.

Ta meenutas, et enne Teist maailmasõda oli vabas Eestis vabatahtlik tegevus väga prestiižne asi.

«Kui sa olid õpetaja, kirikutegelane, vallavalitsuse ametnik, siis üks väikegi osa sinu igapäevasest tegevusest läks vabatahtlikusse töösse,» rääkis Vaher ning avaldas arvamust, et sama põhimõte peaks ka Eestis juurduma. Seeläbi peaks muutuma turvalisus ja ohutu tegutsemine igapäevaseks normiks.

Küsimusele, millist nõu annaks ta omavalitsusele, kus vabatahtlikku komandot pole, vastas Vaher: «Ma annaks seda nõu, mida ma näen täna mitmetes Eesti paikades ja ümberkorraldatavate päästekomandode piirkondades, kus vallajuhid on astunud vabatahtlikuks. Nad on ise hakanud suunama ja juhtima – kui vallajuht ütleb, et kõik on võimalik, siis inimesed tulevad kaasa.»

Surju vallavolikogu esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse liige Kadri-Aija Viik vastas, et selleks peab ikka olema ka kutsumus, oskused ja võimed. Nimelt on Surju vallas probleem, et kunagi kadus seal vabatahtlik komando ära, kuid aja jooksul pole uut tekkinud. Viik leiab, et see kadus, kuna riik ei toetanud piisavalt.

«Vabatahtlik ei saa töötada nõnda, et teeb põhitööd ja maksab sellest palgast veel vabatahtlikkusele peale,» põhjendas ta.

«Hämmastav on see, et täpselt samadel tingimustel tekivad osas omavalitsustes vabatahtlikud alged ja üksused imekiiresti ja teistes omavalitsustes kuuleme, et nad ei saa, kuna pole olemas inimesi,» vaidles Vaher vastu. «Miks on nii, et mõnes omavalitsuses tekivad kiiresti vabatahtlikud üksused, keda me toetame suure rõõmuga, ja teistes võtavad omavalitsusjuhid hoiaku, et mitte midagi ei tehta?»

Vaher kutsus omavalitsusjuhte üles suhtlema päästeameti koordinaatoritega, et nad seletaks, kuidas riik neid priitahtlike komandode loomisel toetada saab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles