Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Välisuudised

:

György Konrád: Ungari käitub nii, nagu Euroopas kombeks pole

György Konrád (79) on üks tuntumaid Ungari kaasaegseid kirjanikke. Konrád, kes on päritolult juut, kritiseeris kommunistliku võimu ajal nähtavalt toonast korda. Ta on 1990ndatel tegutsenud ka rahvusvahelise PEN-klubi esimehena. Olen aastate jooksul Konrádiga sageli kohtunud. Seekord olin külas tema suvemajas Balatoni järve lähedal. Vestlesime päeval, mil Ungaris ja kogu Kesk-Euroopas püstitati kuumarekordeid.

Meie eelmisest kohtumisest on möödas mõnda aega. Meenub, et kui rääkisime Ungari olukorrast kümmekond aastat tagasi, olite üsna optimistlik, kuid enam mitte.

Ma ei ole optimistlik, kuid kõik on alati ajutine, natuke nagu ilmanähtusedki. Need tulevad ja lähevad. [Peaminister] Viktor Orbáni erakonna Fidesz aitas võimule vigade kuhjumine. Samamoodi aitasid vead põhiseaduses erakonnal saada parlamendis kahekolmandikulise enamuse. Praeguse olukorra on loonud see, et Orbáni peas on kinnistunud veidrad seisukohad ja lähenemisviisid. Tal on ainuvalitsejalikke jooni ja ideid.

Meil siin idapoolses Kesk-Euroopas pole eriti palju alternatiive. Tegelikult on alternatiive kaks. Võime liikuda kas lääne või ida suunas. Viimane variant tähendab suuremat diktatuuri, mingisugust ainuvalitsejalikku süsteemi.

Oled nimetanud Ungarit Orbánistaniks.

Jah, Ungari ja Kesk-Aasia endiste nõukogude vabariikide vahel on üha enam sarnasusi. Ungaris on praegu rõhuv atmosfäär. Siinne opositsioon on üsna nõrk, peaminister ja valitsus on võtnud sihikule kõiksugused sõltumatud nähtused. Samamoodi käitutakse nende inimestega, kes olid nähtavatel ametikohtadel enne seda, kui Orbáni erakond saavutas oma enamuse.

Ungari praegune süsteem põhineb isiklikul lojaalsusel ehk küsimus on ustavuses Viktor Orbánile. Kui Orbán mingil põhjusel ära peaks kaduma, ei suudaks Fidesz praegust valitsust ülal pidada, sest väga suures ulatuses käib kõik Viktor Orbáni isiku ümber.

Ungari on praegu teatud tüüpi Führerstaat ehk riigis on isikukeskne valitsus. Itaalias ja Saksamaal olid kunagi isikukesksed valitsused, nagu ka kommunismimaades. Kommunistlikes maades on traditsiooniliselt juhte kummardatud. On räägitud isikukultusest. Nüüd on Ungaris üheparteivõim, mis tõrjub eemale need eksperdid ja inimesed, kes ei ole olnud Orbáni toetajad.

Ein Reich, ein Volk, ein Führer...

Jah, kuid siin ei ole Gestapot, kes inimesi vangi paneks.

Mäletan, kui Orbán oli esimest korda peaminister (aastatel 1998–2002). Toona oli olukord natuke teistsugune. Ka sina ei olnud siis tema suhtes nii kriitiline.

Jah, varem ei olnud tal piiramatut võimu. Piiramatu võim tekitab ahvatlusi… Mulle tundub, et tal on mingisugune veetlus teatud tüüpi Hiina või Kesk-Aasia mudeli vastu. Paistab, et teda ahvatleb selline mudel, kus ühineks paternalistlik valitsemisvorm ja majanduskasv.

Kas Orbán on ka Euroopa Liidu vastane?

EL talle ei meeldi, sest EL on rahvusriikide ülene autoriteet. Ühelegi natsionalistlikult meelestatud egotsentristlikule poliitikule ei meeldi ELi loodud piirid, sest EL vähendab rahvuslikult orienteeritud valitseja võimu ja ego. Vana tuntud kõnekäänd ütleb, et «riik, see olen mina». On probleemne, kui üks inimene peab end pea kõigi alade eksperdiks...

ELis on kaks suunda: üks neist rõhutab rahvusriikide ülemvõimu, teine on föderalistlik ja toonitab rohkem Euroopa rolli. Selle suuna pooldajad tahaksid süvendada integratsiooni ja toetavad karmimaid karistusi nende vastu, kes rikuvad ühiseid reegleid. Selle võitluse võitja ei ole veel selgunud.

Kas võib siis öelda, et Orbán on natsionalist?

Orbánismi ametlik ideoloogia on edukas segu rahvuslikust ja sotsiaalsest demagoogiast. Kohe oma valitsusaja alguses surus ta läbi seadusi, mida nimetati ungari rahvuse seaduslikuks ühendamiseks. See tähendab, et Ungaris mitteelavatele ungarlastele lubati topeltkodakondsus ja valimisõigus. See hõlmab ka neid ungari vähemusi, kes jäid maailmasõdade järel kaasaegse Ungari piiridest väljapoole. Ungari seisukohast on siin probleem see, et valimisõiguse andmine oli puhtalt parteipoliitiline samm. Euroopa seisukohast oli probleem, et asjast ei räägitud läbi meie naabermaadega…

Orbáni natsionalism on probleemne sellepärast, et see on viimasel ajal olnud suunatud ELi vastu. Ta on öelnud, et EL tegutseb koloniaalvõimuna. See oli ka ühe Orbáni toetuseks korraldatud meeleavalduse keskne loosung. 15. märtsil toimunud demonstratsioonil kuulutati, et me ei hakka koloniaalmaaks. See oli tema vastus ELi demokraatia-alastele nõudmistele.

ELis tuntakse juba muret Ungari demokraatiadefitsiidi, õigusriigi ja meedia seisundi pärast… Kui Euroopa Liit on kritiseerinud Orbánit ja tema valitsust, on ta kriitika ungari keelde tõlkinud, öeldes, et nüüd kritiseerib EL ungari rahvast. See on tema tegutsemisviis. Ta paneb ungari rahva enda ette kilbiks või pigem pantvangiks.

Orbán on natsionalistlik. Tema poliitiline eesmärk on ühendada Ungari paremtiib üheks erakonnaks ja paistab, et talle tundub, et nii saab teha vaid natsionalistlike lippude all.

Ungari meediaseadus on saanud kõvasti kriitikat...

Ungari meediaseadus on Euroopas täiesti ennekuulmatu ja -nägematu, ei ole vaja imestada, et Ungari valitsus kaitseb seda, jagades selle otsekui väikesteks tükkideks. Valitsus väidab, et Ungari meediaseaduse eri osadel on alati mingis Euroopa riigis olemas ekvivalent – ühel osal on vaste ühes kohas ja teisel osal kusagil mujal. See on siis valitsuse viis tõrjuda kriitikat.

Alustagem digitaalsest meediast. Uus meediaseadus paneb digitaalmeedia ühe püramiiditaolise meediavalitsuse alluvusse. See puudutab kogu trükiajakirjandust, televisiooni, raadiot ja online-ajakirjandust. Seda valitsust juhib üks Viktor Orbáni nimetatud isik. See valitsusorgan haldab nii saatesagedusi kui meediavabadust. See on täiesti ennekuulmatu. Ungaris annab seadus ühele Viktor Orbáni nimetatud isikule õiguse otsustada saatesageduste üle! Seaduse kohaselt valitakse sama isik automaatselt juhtima nn meedianõukogu, mille ülesandeks on valvata sõnavabaduse järele. Meedianõukogus on viis Fideszi nimetatud liiget. Kõik teiste erakondade kandidaadid langetati välja juba enne nimetamisfaasi. See on täiesti ennekuulmatu!

Üks erakond on määranud isikud, kes otsustavad meediaettevõtete elu ja surma üle ehk selle üle, kellele litsentse võib anda, ja ka lugude sisuga seotud võimalike karistuste üle. Teisisõnu kontrollib üks erakond täielikult Ungari meedianõukogu.

Ungari oli sunnitud ELi surve tõttu mullu tegema meediaseadusesse mitu leevendust, kuid neid ei ole veel rakendatud. Valitsus peab muudatused ellu viima mai lõpuks. Saab näha, kuidas läheb.

Minu arvates ei ole väljavaated siiski eriti helged, sest valitsusel on kahekolmandikuline enamus ja saab muuta Ungari põhiseadust nii nagu heaks arvab. Meil on nüüd täiesti ametlikult kummitemplina toimiv parlament. Otsuseid võib nüüd teha ilma neid isegi arutamata. Kui põhiseaduskohus on millegi kohta öelnud, et tegutsetud on konstitutsiooni vastaselt, on põhiseadust muudetud. See on tähendanud lõppu ka demokraatlikule kohtukorraldusele.

Kas Ungari ajakirjanikud ei protesti?

Ungari meediaseaduses on kehtestatud uskumatult kõrged trahvid rikkumiste eest. Meediaettevõtjad on pidanud sõlmima kokkuleppe ühe erakonna meedianõukoguga… Minu teada on vaid kahes riigis Ungari-laadne meediaolukord. Need maad on Aserbaidžaan ja Kasahstan. Iirimaal üritati luua samasugust süsteemi, kuid seal hakkasid ajakirjanikud selle vastu mässama.

Ungaris toimib tsensuur. Meediaomanikud tahavad olla meele järele valitsusele ja ühe partei kontrollitud meedianõukogule, millel on õigus ära võtta litsents ükskõik milliselt ettevõtjalt, keda seesama meedianõukogu on hoiatanud. Meedianõukogul on õigus otsustada näiteks lastesaadete ja ungarikeelsete saadete arvu üle…

Ise nimetan ma meediaseadust piiritletud enesetsensuuriks. See ei ole otsene tsensuur, välja arvatud muidugi nn avalikus meedias edastatav teave. Peab meeles pidama, et avalik teabevahetus on muutunud täielikult ja see on ühe valitsusorgani alluvuses. Avalikul teabevahetusel ei ole sellel maal õigust ise valida, mida uudistes öeldakse. Uudistes vahendatakse valitsuse kontrollitud pilti.

On mitmeid skandaalseid avaliku meediaga seotud juhtumeid. Tuhatkond kõrgetasemelist ajakirjanikku on vallandatud. Avalikust televisioonist on saanud valitsuse propagandat levitav hääletoru. Otsene tsensuur puudutab seega avalikku teabevahetust, samas kui enesetsensuur on muutunud valitsevaks jooneks mujal meedias ja meediaseadus on selles suhtes olnud keskne tegur.

Kuidas Ungari intelligents olukorda suhtub? Kas nad protestivad?

Jah, aga valitsus ei lase end protestidest segada. Kõik ajakirjanike ametiühendused, välja arvatud valitsuse oma, kõik meediaasjatundjad ja umbes 95 protsenti rahvusvaheliselt tuntud intellektuaalidest on avaldanud meelt praeguste arengute vastu, kuid see valitsus, millel on kahekolmandikuline enamus, lihtsalt ei hooli protestidest. Valitsus soovib püsida enda valitud ohtlikul natsionalismi ja sotsiaalse populismi teel.

Minu arvates on tegemist klassikalise populistliku enamusvalitsusega, mis võib toetada täiesti vastupidiseid asju, kui neil on vaid rahva enamuse ehk üle 51 protsendi toetus. Selline valitsus ei hooli vähemuste häältest ja arvamustest. Tegemist on valitsusega, mis on lihtsalt eneseteadlikult uhke selle üle, et pole liberaaldemokraatlik.

Praegune meediasüsteem teenib valitsust, vaigistades kõik võimalikud protestid. 95 protsenti ungarlastest ei saa tõenäoliselt protestidest isegi teada, kui inimestele edastatakse vaid häid uudiseid.

Peaminister Orbán on siin siiski endiselt üsna populaarne. Kas tema menu põhineb sellel massiivsel meediatoetusel?

Meedia tsentraliseerimisel on tõesti oma tähtsus. Ütleksin, et meedial poleks nii suurt mõju, kui avalikus ühiskonnaelus oleks veel kaks sama võimsat tegijat. Ent viimastel valimistel läks nii, et kõik teised erakonnad peale Fideszi pühiti sisuliselt kaardilt minema. Parlamendi reegleid muudeti ja muudel erakondadel pole enam võimalik moodustada uurivaid komiteesid ja pöörduda põhiseaduskohtu poole.

Niisiis oleks meedia praegu ainus viis valitsuse tegevust kontrollida. Online-meedia on üsna vaba ja selle tähendus on viimase kahe aasta jooksul kasvanud. Trükimeedia on väga haavatav, nii nagu mujal Euroopaski…

Nagu ütlesin, kontrollib valitsus siin täielikult avalikku meediat. Ungari olukord meenutab väga ka Venemaa situatsiooni. Mõlemas riigis on avalik televisioon propaganda vahendaja. Siis on olemas kommertstelekanalid, mis ei edasta poliitilist informatsiooni. On üks sõltumatu raadiokanal, mille nimi on Klubrádió, ja üks sõltumatu kaabeltelekanal ATV, mis ei ole kõikjal nähtav. Meedianõukogu on Klubrádiólt võtnud sagedusõiguse ja raadio võitleb selle pärast kohtus. Kõik ülejäänud eraraadiod või -telekanalid on uskumatult kommertslikud ja meelelahutuslikud.

Oled sa tähele pannud, et kusagil teises ELi maas oleks võrreldav olukord?

Minu arust on säärane ühekülgsus, nagu ma juba ennist tõdesin, täiesti ennenägematu. Ka siin ei ole varem midagi sellist nähtud. Lääne-Euroopas ei või niimoodi käituda. Siin viib valitsus ellu nn 9-9-9-süsteemi. Valitsus nimetab avalikesse ametitesse, nagu ka kohtusse valitavaid isikuid tööle üheksaks aastaks ja need inimesed võidakse kõrvale tõrjuda vaid siis, kui mõne teise parlamendi kahekolmandikuline enamus nii soovib teha. See tähendab, et need inimesed on sisuliselt valitud eluks ajaks.

Aga Ungari asub Euroopas ja valitsus ei saa tegutseda nii, nagu kommunismi ajal. Oht ongi selles, et nüüd vastu võetud otsuseid saab muuta vaid siis, kui muuta neid seadusi, mida see valitsus jätab oma järeltulijatele. See on tõeline oht. Kui olukord oleks selline, et järgmiste valimistega saaks ametisse nimetamisi ja muid sarnaseid otsuseid hõlpsasti muuta, ei oleks ju suurt probleemi, aga nii ei ole.

See valitsus on tugevdanud Orbáni positsiooni mitmel eri moel. Ta on ise ka ühes leheintervjuus öelnud, et ta määrab mängureeglid 40 aastaks.

Kuidas iseloomustaksid teda inimesena?

Ta on väga andekas, väga agressiivne. Ta ei ole elus teinud midagi muud peale poliitika. Ta juhib advokaatidest koosnevat valitsust...

Ungari majanduslik olukord ei ole väga hea. Kas Orbán ei vaja ELi?

Ma ei usu, et ta soovib Ungari väljaastumist EList. Selle asemel on minu arvates väga ohtlik see, et ta paistab uskuvat, et ta suudab majandusküsimustes aina improviseerida. Ta paistab uskuvat, et Euroopa majandus pöördub taas tõusule ja et Ungari, mis on majanduslikus mõttes vaid Saksa jätk, saab kuidagi hakkama. Keegi välismaine vaatleja võiks küsida, kas Ungaril on suured nafta- või gaasireservid, et riik suudab ellu viia säärast juhitud demokraatiat. Ungaril neid varusid ei ole ja seepärast on Orbáni poliitika ka majanduslikus mõttes ohtlik.

CV

György Konrád

Sündinud 2. aprillil 1933 Debreceni linnas

Ungari romaanikirjanik ja esseist, eesti keeles tema raamatuid seni ilmunud pole

Sotsialismiajal oli aktiivne teisitimõtleja

Pälvis 2001. aastal Karl Suure auhinna

Allikas: PM


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
E24
Sport
TallinnCity
Naine
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäev täna - 23. aprill

Palju õnne!

Jüri Vlassov

66

Jüri Vlassov

näitleja

Erik Ruus, 52

näitleja

Tarmo Noop, 46

tööstusjuht

Valdo Praust, 44

IT spetsialist

Allan Kress, 42

lavastaja

Juss Laansoo, 31

mootorrattasportlane

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja endla122 galeriist
Valuutakursid
USD
0,723 EUR
GBP
1,214 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 23.04.2014