Galerii: haiglalastele pakuti kuninglikku elamust

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Heategevusfondid Minu Unistuste Päev ja Aitan Lapsi tegid tänase päeva Tallinna lastehaiglas viibivatele lastele eriliseks, pakkudes neile teatrietendust ning võimalust ka iseend kuninglikult tunda.

Haigla keldrikorrusel asuva auditooriumi ette oli lahti rullitud punane vaip, saali sisenejaid ootasid hoolikalt meisterdatud kuldsed kroonid ning õhupallidega palistatud toolide rida.

Saali kogunes üle paarikümne lapse, suurem osa neist koos ema või haigla töötajaga. Innukalt prooviti endale kroone pähe ning sätiti end istuma toolidele, et vaadata nukuteatri etendust «Karjapoiss on kuningas».

Mitte kõik kutsutud polnud aga haiglas viibima sunnitud lapsed. Kuna ruumi piisas, oli lahkelt vaatama kutsutud ka lihtsalt polikliinikus arstil käinuid. Näiteks 1 aasta ja 8 kuune Pauliine oli üks esimesi, kes tuli. Krooni pähe panekust ta keeldus, ent nii kui ta märkas lae all hõljuvat õhupalli, läks ta silm särama, ta tatsas kiiresti pallide juurde ning hakkas füüsikaseadusi katsetama, heeliumiga täidetud palli ikka alla sikutades ja lahti lastes.

10-aastane Adriana, kes peab sageli haiglas viibima, ootas etendust väga. «Oleme vaid kahel korral teatris käinud,» tõdes tema ema Helen. Naise sõnul tuleb laps tegelikult heameelega haiglasse: «Käime siin ühe ja sama seltskonnaga koos, nii et tuttavad on ees. Mängutoas võiks küll olla natuke rohkem asju ka suuremate laste jaoks.» Vahelduseks on lastele iga-neljapäevased klounide külaskäigud.

Kuid arvata, et lastehaigla patsiendid on kurvad lapsed, pole siiski päris õige. Nad on küll sunnitud sageli haiglas viibima, aheldatud ratastooli, käimisraami või suisa hingamisaparaadi külge, ent nende silmad särasid, naer ja lõbus jutuvada vaikisid vaid etenduse ajaks.

«Etendus meeldis, nalja sai täiega! Kõige lahedam oli viimane tükk, kus ooperit laulsid!» hõiskas Märt (10). Teist nädalat haiglas olnud Ragnarile (10) meeldis kõige rohkem «see, kui nad nukkudega mängisid.» Poisid kinnitasid üheskoos, et haiglas polegi nii halb olla, igav nii väga polegi. «Sõpru on ka tekkinud,» lisas aktiivne Märt.

Sandral vedas aga eriti – etendus ja sellele järgnenud tordisöömine sattusid täpselt tema sünnipäevale. Ta sai just täna 10-aastaseks ning kui talle asuti üheskoos laulma «Ta elagu!», ei suutnud tüdruk oma vaimustust ja õnne vaka all hoida. «Jaa, väga meeldis!» kilkas Sandra kiidusõnu ka etenduse kohta ning pistis ampsu maitsvat torti suhu.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles