Kehva liiklusolukorra tõttu sai politsei lisaraha, et soetada juurde efektiivsemaid kiirusmõõteseadmeid, tõenduslikke alkomeetreid ja sõiduki sundpeatamise vahendeid. Lisaks suurendatakse liiklusjärelevalvet ja karistused enam hoiatusega ei piirdu.
Politsei saab liiklusohutuse tagamiseks varustust juurde
10. mai 2012, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu on liiklusõnnetustes hukkunud juba 36 inimest, samas kui mullu jättis aasta esimese nelja kuuga liikluses elu 25 inimest. Joobes juhi süül on hukkunud 4 inimest ja turvavarustust ei kasutanud 22 hukkunut.
«Nelja kuu statistika näitab, et hüppeliselt on sagenenud kergliiklejate, st jalakäijate surmaga lõppenud liiklusõnnetused,» rääkis politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits. «Peamiseks õnnetuse põhjuseks on halvast nähtavusest tingitud kokkupõrge sõiduki ja kergliikleja vahel.»
Asulavälisel alal on õnnetused juhtunud tee äärtes kõndivate ja helkurit mittekandvate inimestega, linnades on aga pigem probleemiks vales kohas ja keelava fooritulega teed ületavad liiklejad.
«Sõidukitega toimunud liiklusõnnetustest torkab terava probleemina esile kolm koos esinevat rikkumist – joobeseisundis sõiduki juhtimine, turvavarustuse mittekasutamine ja kiiruse ületamine,» tõi Miilits välja. «Selline ennasthävitav käitumine lõppeb varem või hiljem traagiliselt ja kahjuks mitte ainult juhi jaoks, vaid ka teistele autos viibivatele kaassõitjatele.»
Politsei otsustas hiljuti tunduvalt karmistada liiklusrikkujate karistusi.
«Uue lähenemise mõju on veel vara hinnata, sest möödunud on vaid mõned nädalad, aga saame väita, et hoiatusmenetluste arv on langenud ja liiklusjärelevalvet teostavad ametnikud on juba hakanud kohaldama karmimaid karistusi,» rääkis Miilits.
Tagamaks liiklusohutust ning vähendamaks liikluses hukkunute ja vigastatute arvu, peab Miilitsa sõnul toimuma oluline muutus inimeste liikluskäitumises.
«Politseipoolseks peamiseks mõjutushoovaks on järelevalve, mille mahtu on tasapisi juba tõstetud ning suurendatakse veelgi käesoleva aasta jooksul – kokku ligi 10 protsenti,» kinnitas ta.
Politsei tõstis korrakaitseliste tegevuste kõrval liiklusele pühendatud tööaega. Politseikooli lõpetajad tulevad tööle korrakaitsesse ning parimad senised korrakaitsjad asuvad tööle liikluses.
Lisaks sai PPA käesoleva aasta eelarvesse juurde raha liiklusohutuse tagamiseks. Kavas on soetada 20 uut efektiivsemat kiirusmõõteseadet, 10 tõenduslikku alkomeetrit ja 16 sõiduki sundpeatamise vahendit ehk n-ö «siili». Joobekontrollide arvu suurendatakse 10 protsenti.
«Järelevalve mahu tõstmisega paralleelselt on muudetud karistamise põhimõtteid,» kinnitas Miilits. Politsei tegeleb enim ohtu kujutavate rikkumiste avastamisega. Nendeks on: joobes juhtimine, kiiruse ületamine, turvavarustuse mittekasutamine, aga ka vähemkaitstud liikleja ohustamine, pikivahe nõude eiramine ja tehniliselt mittekorras sõiduki juhtimine jne.
«Nimetatud rikkumised on liikluses kõige ohtlikumad ja selletõttu on selliste rikkumiste puhul karistus vältimatu,» ütles Miilits. «Liikluses ohtu kujutava rikkumise eest hoiatamisega enam ei piirduta ja raskemate rikkumiste puhul pelgalt rahatrahviga enam ei pääse.»
Senisest enam hakatakse kohaldama eriõiguse äravõtmist ja vajadusel aresti taotlemist. Kui varem rakendati enim ohtu kujutavate liiklusrikkumiste puhul ka hoiatusmenetlust, siis nüüd seda enam ei kohaldata, vaid rakendatakse seadusest tulenevaid erinevaid karistusliike.
Rahatrahvi kohaldamisel asub politsei kasutama n-ö astmelist lähenemist. See tähendab, et kui näiteks kiiruseületamise paragrahv koosneb liiklusseaduses neljast lõikest ning iga lõige näeb ette trahvivahemikku eelmisest lõikest suurema kiiruseületamise puhul, siis iga kõrgema lõike rikkumise miinimumtrahv peab olema vähemalt sama kõrge kui madalama lõike maksimumtrahv.
See tähendab, et kui kuni 20 kilomeetrise kiiruseületamise eest on maksimumtrahv kuni 120 eurot, siis juba 21 kilomeetri võrra kiirust ületades ulatub trahv kindlasti vähemalt 120 euroni (eelmise aasta keskmine trahvisumma oli ses lõikes 80 eurot) ning 50 alast 90ga sõites on trahv juba vähemalt 400 eurot.
2012. aastal on politsei võrreldes 2011. aastaga avastanud 3 protsenti rohkem liiklusalaseid süütegusid - 2012. aasta aprilli seisuga on avastatud liiklusalaseid süütegusid 52 604 (mullu 51 063).
Neist turvavarustuse mittekasutamise avastamisi oli 7083 (mullu 8335), kiiruseületamiste avastamisi 16 359 (mullu 14 110), juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise avastamisi 1798 (mullu 1697), alkoholi tarvitanud sõidukijuhte 2363 (mullu 2158), kergliiklejate rikkumisi 7570 (mullu 5638).
«Oluline on rõhutada, et meie tegevused on suunatud liiklejate elu ja tervise kaitsmiseks,» sõnas Miilits. «Politsei poolset jõulisemat tegevust ei pea kartma seaduskuulekad liiklejad, vaid karmimate karistustega peavad arvestama liiklejad, kes ei arvesta teistega ja kujutavad oma liiklemisega ohtu teistele.»
Olukord liikluses
Seni on liiklusõnnetustes hukkunud 2012. aastal 36 inimest (mullu samal ajal 25), kellest 13 olid kergliiklejaid (mullu 7). Hukkunuid joobes juhtide süül on 4 (mullu 5), turvavarustust ei kasutanud 22 (mullu 7). Liiklusõnnetustes vigastatuid on 419 (mullu 440).
Üle poole eelmisel aastal liiklusõnnetustes hukkunutest ei olnud õnnetuse põhjustamises ise süüdi. 2011. aastal põhjustasid liiklusõnnetuse ja ise ka hukkusid selles 37 liiklejat 101st. Nende seas oli 6 jalakäijat, 4 jalgratturit, 2 mootorratturit, 24 sõiduautojuhti ja 1 veoautojuht.
Liiklusõnnetuse mittepõhjustajatest hukkus 64 inimest, nendest 20 jalakäijat, 9 jalgratturit, 2 mootorratturit, 10 sõiduautojuhti ja 23 kaasreisijat.
2011. aastal olid hukkunutega liiklusõnnetuste põhjusteks joove (29 protsenti), turvavarustuse puudumine või vale kasutamine (37 protsenti), ebaõigelt valitud või teeoludele mittevastav sõidukiirus (38 protsenti). Seejuures üks ei välista teist.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet