Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Loomaõiguslaste salavideod paljastasid hulga rikkumisi Eesti sigalates

Vaata ERR.ee videot!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
AS Sõmeru Sigala seafarm. | FOTO: Loomaõiguslased
Kriimustatud sead AS Reyle kuuluvas Kumma seafarmis. | FOTO: Loomaõiguslased
Sead AS Reyle kuuluvas Kumma seafarmis. | FOTO: Loomaõiguslased

Loomaõiguslased said hakkama Eestis seninägematult radikaalse ja suure aktsiooniga: salaja käidi kaheksas väidetavasti juhuslikult valitud sigalas üle Eesti ning jäädvustati seal toimuvat.

Pilt, mis avanes, pole mitte lihtsalt õõvastav, vaid räägib aktivistide sõnul loomapiinamisest, aga ka kontrolli puudulikkusest. Samas seakasvatajad süüdistavad aktiviste videote kallutatud tõlgendamises, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Kolm nädalat tagasi jõudis «Pealtnägija» toimetusse materjal, mis selle autorite sõnul tõestab süsteemseid rikkumisi Eesti seakasvatuses ja puudusi järelevalves. Tegu on Eestis tavatu aktsiooniga, kus end loomasõpradeks nimetavad inimesed käisid 2011. aastal kaheksas väidetavasti juhuslikult valitud Eesti sigalas, et – nagu nad ise ütlevad - «tuua esmakordselt avalikkuse ette sigalate tegelikkus».

Šokeeriv materjal

Liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering ütles, et kuna väga paljud inimesed ei ole näinud, kuidas intensiivpidamises sigu tänapäeval peetakse ja millistest tingimustes nad elavad, siis on tegu küllaltki šokeeriva materjaliga.

Video- ja fotomaterjal on mahukas, süsteemne ning selle tegemine nõudis eeldatavasti üksjagu planeerimist ja aega. Ilmselgelt võeti aktsioonis eeskuju Soomest, kus sarnane suur salareid tehti 2009. aastal ja uuesti 2011. aastal ning šokeerivad kaadrid põhjustasid üleriikliku skandaali.

Soome sigalates algatati küll mitu kontrollmenetlust, aga kohtu alla läksid ka kaks sigalatesse tunginud aktivisti, kellest ühte karistati lõpuks 20-päevase tingimisi aresti ja 1500-eurose hüvitisega. Ilmselt just seda peavad Eesti materjali autorid silmas, kui ütlevad, et jäävad enda turvalisuse huvides anonüümseks. Samuti väidavad end loomasõpradeks nimetavad aktivistid, et nende külastuse tõttu ei saanud keegi viga ega kannatanud ühegi farmeri eraomand.

Seevastu seafarmi AS Rey juhataja Valentin Kütt ei taha aktiviste loomakaitsjateks nimetada. «Kui loomakaitsja tahab minule külla tulla, siis ta ütleb mulle, et ma tulen teie farmi vaatama ja me lähme ja vaatame,» leidis ta.

Sigalaomanikud: tegu on väljamõeldud pseudoprobleemiga

Aktsioon oli radikaalne, sest tegu pole ainult eravaldusesse tungimisega, vaid sealaudad on võõrastele suletud ka haiguste leviku takistamiseks. Klippide tegijad jälgisid enda väitel küll põhilisi tervisenõudeid, vahetasid enne igasse farmi minekut riided ja jalanõud ning kandsid maske ja kindaid, aga just võimalik nakkuste levitamine teeb sigalaomanikud eriti sõjakaks.

Veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva ütles, et tauditõrje seisukohalt ei olnud loomakaitsjate aktsioon põhjendatud ega õigustatud. «Aga jällegi on üks «aga» – inimlikust seisukohast on hea, kui tõde tuuakse päevavalgele,» möönis ta.

«Pealtnägija» palus kaadreid kommenteerima nii Eesti Loomakaitse Seltsi esindajad kui veterinaarameti loomakaitse büroo juhi. Samuti farmid, milles salaja käidi. Seakasvatajate üldine hoiak on, et see on võhikute välja mõeldud pseudoprobleem.

Tartumaal Aiu Põllumajandus OÜ-le kuuluvad laudad on küll suhteliselt moodsad, aga loomadel paistab mitmeid vigastusi – hulgaliselt kriimustusi, näritud sabasid ja kõrvu, vigastatud silmi ning songataolisi moodustisi. Sulus on elavate keskel surnud või surev siga, näeb salaja filmitud videost.

Tarmo Serva märkis, et haiged sead tuleb kindlasti tervete hulgast kõrvaldada ja paigutada eraldi sulgu ning võimaldada neile ravi. Sama tuleb teha ka kõhnunud sigadega. «Põhiline on see, et neile tuleb kindlasti võimaldada ravi ning ei tohi neil lasta tervete sigade hulgas lihtsalt hääbuda ja ära surra,» rõhutas Serva.

Juhataja: suures farmis juhtub ikka õnnetusi

Firma juhataja Rain Puhki sõnul leidub 12 000 looma hulgas paratamatult haigeid isendeid ja nii suures farmis õnnetusi ikka juhtub. Juhataja ei pea vajalikuks kaamera ees esineda ega vabandusi otsida, sest tema arvates võhikud niikuinii ei usu, et nad loomi ei piina.

Loomakaitsja Kristina Meringi arvates peavad seakasvatajad seda pseudoteemaks. «Aga kui vaadata sigade pidamise nõudeid, siis seal on kirjas, et iga sea heaolu tuleb kontrollida üks kord päevas, mis tähendab seda, et kui seakasvanduse omanik ütleb, et tal on 10 000 siga ja tal lihtsalt füüsiliselt ei ole võimalik neid läbi käia, siis ongi tegu täieliku paradoksiga,» rääkis ta.

AS Rey Raplamaal on suurim tootja aktivistide mustas nimekirjas. Peale lautade, milles korraga on 12 500 looma ja kus aastas sünnib 32 000 põrsast, kuulub Reyle oma lihatööstus. Nende laudas torkab aktivistidele silma, et paljud loomad on üleni kriimulised.

Juhataja Valentin Küti sõnul viitavad kriimud sellele, et sead on lihtsalt aiast lahti saanud või on neid mingil põhjusel ümberkomplekteeritud. «Kui sead ümber komplekteerida või kui nad lahti pääsevad, siis sellisel juhul nad hakkavad kohe selgeks tegema liidrit grupis ja selle käigus nad kriimivad ennast ära. See ei ole mitte midagi haruldast,» ütles ta.

Ehmatava mulje jätavad ka songad, millest mõned on nagu jalgpallid. Küti sõnul need loomad ei piinle. «Me ei piina mitte kõige vähemal määral mitte ühtegi looma,» kinnitas ta.

Koridorides vedelesid lahatud korjused

VTA esindaja aga selgitas, et songal ja songal on vahe. Kui on tegemist väiksema songaga, siis see looma üldjuhul ei häiri. «Aga kui on tegemist suurema songaga, nagu me siin kaadrites nägime, siis kui ette kujutate, et siga heidab restpõrandale pikali, külili, song on seal maas, teised sead tammuvad seal peal, siis ei ole kaugel moment, kui sealt songast lihtsalt pudenevad soolikad välja,» selgitas Serva.

Kõige jõhkram osa salakaadrites on koridoris vedelevad lahatud korjused. Tööstuse direktori Valentin Küti sõnul sureb neil kuus keskmiselt 20 looma. «Lahkamise jaoks on ette nähtud teatud koht ja pärast lahkamist tuleb nad (sead – toim.) transportida kõik kinnistesse jäätmekonteineritesse, ent see tööprotsess oli pooleli,» möönis Kütt.

Samas jääb direktor vastuse võlgu, kuidas sai keegi kõrvaline pildid teha, kui töö parasjagu käis. Kütt kahtlustab koguni, et fotod võivad olla lavastatud. «Meil ei ole, kahjuks, jäätmekonteinerid ka lukustatud, nii et pahatahtlik inimene võib ka jäätmekonteinerist mõne laiba tagasi tassida, et oleks jõle kihvt pilt,» kahtlustas ta.

Loomad sügava läga sees

Kõigis salaja külastatud sigalates heidavad loomasõbrad ette mustust. Näiteks Jõgevamaal Saimre Seakasvatus OÜ-le kuuluvas Rõstla sigalas näivad loomad olevat nii sügava läga sees, et neil on kohati raskusi püsti tõusta või seista. Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtini sõnul on sigade pidamise nõuete määrust selgelt rikutud. «Nõue kehtestab, et vedela väljaheite äravool peab olema tagatud, loomadel peab olema tuhnimismaterjal, allapanu, siis seda ei ole täidetud,» tõdes ta.

Loomade Nimel esindaja Meringi hinnangul ei saa umbes 300 000 siga, keda Eesti sigalates kasvatatakse, mitte kunagi allapanus tuhnida, vaid peavad seda tegema oma väljaheidetes.

Ühes kohas on kaadrisse jäänud loom, kes näib väljaheidete sees hinge vaakuvat. Saimre Seakasvatuse juhatuse liige Toivo Teng nendib, et neile kuuluva 3000 sea hulgas ikka leidub probleemseid. Nii tema kui teised farmiomanikud juhivad tähelepanu, et seasulgudes on eraldi söömis-, lamamis- ja roojamisala ning kui pilt on tehtud ainult roojamisalast, võib see jätta eksitava mulje. Saimre Seakasvatuse juhataja meelest neil probleeme pole ja need fotod on otsitud pahatahtlikult.

Tartumaal AS-ile Tamme Kuivatid kuuluvas Kisla sigalas püüab aktivistide pilku vigane põrsas, kellele on VTA ametniku sõnul ilmselt emis peale astunud. Tüüpiline probleem nii Kislas kui teistes sigalates on ka näritud kõrvad ja sabad. Serva ütles, et nähtud kaadrid olid ka tema jaoks ehmatavad, sest sellist pilti sigalates tihti ei näe. Evelyn Valtini sõnul tähendavad näritud kõrvad ja saba üldjuhul seda, et loomadel on igav ja et neil ei ole piisavalt tegevust. Kuna vigastatud kõrv tekitab vere lõhna tõttu teistes sigades veel lisahuvi, siis võib see vigastatud seale väga kurvalt lõppeda.

Tamme Kuivatite juhatuse liige Mihkel Timmermann kinnitab, et nende jaoks on iga siga kulla hinnaga ja kõigile antakse võimalus elada. Vigastatud sead saavad tema sõnul abi ja eraldatakse vajadusel teistest, aga paratamatult tuhandete seas ikka keegi hukkub. Timmermann nimetab pilte ebaprofessionaalseteks, nende autoreid varasteks ja nõuab neile kriminaalkaristust.

Farmiomanik kahtlustab piltide lavastamist

Sõmeru sigalas Paide lähedal, kus elab 3000 looma, avastasid aktivistid samuti kõik tüüpilised probleemid: mustus, vigastused ja laibad. Kõige üllatavam oli aga sulg, milles olid esmapilgul tõsiselt alatoidetud põrsad. Pererahvas möönab, et tegu pole eurosigalaga, aga vaidleb vastu, et kõik need kaadrid pole tehtud nende juures. Ja mis puudutab justkui nälginud põrsaid, siis farmirahva sõnul on asi risti vastupidine – kängunud loomad koguti kokku, et nad üles turgutada.

Konkurentsitult kõige võikam pilt avanes aga Aluvere sigalas Lääne-Virumaal. Hoone ja tehnika on amortiseerunud, lagunevad sulud ja söödanõud on loomadele kohati eluohtlikud. Sigalas on jälle palju seisma jäänud läga, milles loomad pidid elama, magama ja surema. Ühes sulus on teiste seas abitu põrsas, kelle otsas teised trambivad. Abitus olukorras on lõhkise kubemega siga. Mitmel pool vedelevad korjused. Kristina Mering arvab, et osa surnud loomi on olnud seal kindlasti juba pikemat aega kui üks päev. «Mõnedes farmides on näha loomi, kes on sisuliselt muutunud juba muumiateks teiste vahel. On ka näha selliseid lagunenud laipu, kes on teiste poolt pooleldi ära söödud,» kirjeldas ta.

Aluvere sigala omaniku ja juhi Erki Privoi sõnul kolisid nad eelmise aasta lõpus sellest laudast ära ning uues kohas on paremad tingimused. Ka tema kahtlustab, et osad pildid looma laipadega võidi lavastada.

Loomakaitsja: nähtud olukord on sigalates tavapärane

Aga kas need kaheksa aktivistide välja nopitud kolefarmi annavad adekvaatse pildi Eesti umbes 1500 sigala kohta? «Kuigi on uuritud vaid kaheksat sigalat, siis suure tõenäosusega ja ka spetsialistide hinnangul on selline olukord suhteliselt tavapärane Eesti sigalates,» arvas Evelyn Valtin.

Seakasvataja Valentin Kütt aga leiab, et objektiivsed on mõned nüansid nendest kaadritest, kuid see ei iseloomusta üldist seakasvatuse olukorda. «Ma arvan, et igale inimesele mõjub emotsionaalselt  väga pahasti, kui te läheksite kaameraga praegu näiteks surnukuuri või sinna, kus lahatakse inimesi. See oleks emotsionaalselt tohutu pauk. Ja vot seda pauku, seda adrenaliini otsitaksegi,» rääkis ta.

Tarmo Serva möönas, et tegelikult on loomakaitsjatel etteheide ka VTA-le. «Võib-olla tõesti, aga kui nüüd sellele praagile meil tähelepanu suunatakse, siis me teeme kõik, et seda praaki paremaks teha,» lubas ametnik.

Kristina Mering on seisukohal, et iga inimesel, kes tarbib sealiha, on õigus olla kursis sellega, kuidas seakasvatuse tootmisprotsess täpselt aset leiab ja millistes tingimustes loomad elama peavad. «Minul isiklikult oleks väga hea meel, kui iga inimene, kes seda materjali näeb, mõtleks natuke selle peale ja mõtleks selle peale, et toit, kui täiesti igapäevane asi – kust see ikkagi tuleb, millise hinnaga see tuleb ja võib-olla kaaluks seda, et millistes tingimustes need sead elavad ja kas see ikka on väärt seda seapraadi,» rääkis ta.

VTA lubas kõik nähtud farmid korduskontrolli alla võtta. Ametkond kontrollib sigalaid kord ühe kuni viie aasta jooksul ja üldjuhul helistatakse ka siis ette. Kõige tõsisemate rikkumiste puhul saab juriidilist isikut karistada vanas rahas kuni 50 000 krooniga. Kõigi materjalidega saab üksikasjalikult tutvuda spetsiaalsel veebilehel www.seavabrikud.ee.

Tagasi üles