Täna esitletava noorteseire aastaraamatu andmetel domineerivad noorte huvitegevustes sport, muusika- ja kunstiringid, teatas Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Noorte huvid ei kattu riigi soovidega
10. mai 2012, 07:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnika- ja elektroonikaringides osales regulaarselt, vähemalt kord nädalas, vaid 6 protsenti ning loodus- looma- ja matkaringides 5 protsenti 7-18-aastastest noortest.
Riigi strateegilised arengukavad rõhutavad aga, kuivõrd oluline roll on Eesti riigi konkurentsivõime arendamisel loodus- ja täppisteadustel.
Eeltoodu valguses on ootuspärased ka hiljuti avalikustatud koolilõpetajate valikute uuringu tulemused, mis näitavad, et koolilõpetajate eelistused on tugevalt kaldu sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna suunal.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas plaanis edasi õppida vaid 14 protsenti koolilõpetajatest.
Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor märkis, et kui seda kõrvutada veel asjaoluga, et ka õpilasfirmade ja ettevõtlusprogrammidega on oma sõnul viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud vähem kui 20 protsenti huvitegevuses osalevatest noortest, siis on küsitav Eesti majanduse jätkusuutlikkus luua ja arendada teadmispõhist tootmist ja teenindust.
«Mitmed uuringud on näidanud, et ettevõtjad ei ole rahul ka nende väheste reaalvaldkonna lõpetajate ettevalmistusega,» lisab Pihor. «Nii kurdavad ettevõtjad, et kõrgkoolid valmistavad ette pigem akadeemiliste teadmistega palgatöötajaid. Puudu jääb initsiatiivikusest, ettevõtlikkusest, teadmistest ettevõtte äriprotsesside kohta.»
Ideaaljuhul võimaldab just noorsootöös osalemine arendada noorte huvisid, proovida rakendada koolis omandatud teadmisi praktikas, kasvatada julgust ise ideid algatada ja ellu viia – olgu see siis huviringides, noortekeskustes, õpilasfirmades või noorteprojektides.
«See aga eeldab noortele pakutavate võimaluste mitmekesistamist ja kättesaadavuse suurendamist ning ka mugavustsoonist, kus huviringide juhendajad on aineõpetajad, väljatulemist,» hindas Pihor.
Pihos lisas, et teisalt on siin ka ruumi vabatahtlikule tegevusele noorte juhendamisel, vaja on rohkem ettevõtjate tunnustust noorsootöös omandatud kogemustele.