Toiduliidu seisukoha järgi võiks Eesti toiduaineid lähinaabrite turgudel rohkem olla, kuid maailma mastaabis siiski väikestel Eesti tootjatel pole välisturgudele pääsemine kavaluse ja koostööta võimalik.
Kavaluse ja koostööta Eesti toit välismaale ei pääse
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
17. veebruar 2009, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toiduliidu tellitud vastesitletud uuringust selgus, et Läti ja Leedu elanikud ei tunne Eesti toiduaineid. Samas ei pea lätlased ja leedulased oma toiduainete kodumaist päritolu eriti oluliseks. Esimene ilming viitab sellele, et Eesti toiduained vajaksid teistes Balti riikides enam tutvustamist ja teine, et lätlased ja leedukad on valmis sobilikke importtooteid vastu võtma.
Oma tooteid kõikides Balti riikides müüva Premia turundusdirektor Katre Kõvask rääkis, et toiduturgu juhivad jaekauplused ja praeguses olukorras, kus Balti riikides tegutsevates suurtes kaubanduskettides teevad otsuseid väljaspoolt Eestit pärit inimesed, on siinsetel tootjatel raske oma kaupu müüa. Maxima puhul tuleb veenda leedulastest ostujuhte ja Rimi kaubavalikut puudutavad otsused sünnivad Lätis.
Ka toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ütles, et jaeketid, mille omanikud on välismaist päritolu, teevad Eesti tootjate elu raskeks. «Mida rohkem meil on jaekette, mille omanikud on teistest riikidest, seda raskemaks läheb meie toodete müük,» sõnas ta.
Kõvaski sõnul tuleb Eesti ettevõtetel välisomanduses olevatesse jaekettidesse pääsemiseks kaval olla ja näiteks Premia on oma toodete puhul päritolumaa asemel panustanud brändile.
Potisepp vihjas sama teema jätkuks, et on Eesti ettevõtete ekspordijuhtide suust kuulnud ülestunnistust, et nende oskused jäävad kogenud eksportriikidest pärit kolleegidele alla.
Potisepp lisas veel, et välisturgudele jõudmiseks tuleb maailma mastaabis väikestel Eesti ettevõtetel senisest enam ka omavahel koostööd teha.
«Väga selge tendents on see, et kui Eesti tootjad tahaksid kuskile tõsiseltvõetavasse kaubandusketti sisse saada, tuleb koostööd teha juba selle pärast, et meie kogused on väikesed ja me ei suuda muidu tarnekindlust tagada,» rääkis ta.