Äsja valminud kutsehariduse maineuuringust selgus, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort.
Kutseharidust hindavad sellest informeeritud inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad ja juhid.
Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad ka keskmisest paremini tööturul hakkama saada, teatas uuringu tellinud sihtasutus Innove.
Kriitilisemalt hinnatakse kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi - küsitletud ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele.
Sihtasutus Innove tõdeb tulemuste alusel, et kahjuks ei ole suur osa elanikkonnast kursis tehtud mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse.
Ihalus kõrghariduse järele
Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 protsenti) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65 protsenti) gümnaasiumis. Samuti soovitavad lõpetajate vanemad oma lastele.
Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust.
Sihtasutus tõdeb seepeale, et Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga, sest hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 protsendi ulatuses kõigist töötajatest.
Eesti elanikkonna seas turu-uuringufirma Saar Poll läbi viidud läbi kutsehariduse maineuuringu raames küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkonda vanuses 15-50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid. Uuring viidi läbi kutsehariduse populariseerimise programmi raames, mida toetab Euroopa Liidu sotsiaalfond.