Alanud aastaks 5,5-protsendilist majanduslangust prognoosiva Eesti Panga hoiatuse järgi sõltub Eesti käekäik suuresti välispartneritest.
Eesti käekäik sõltub partneritest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma sügisest majandusprognoosi süngemaks korrigeerinud keskpank tunnistas, et kui Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite majandus peaks langema kolme protsendi võrra, võib käiku minna veelgi mustem stsenaarium, mille puhul jääb Eesti majandus kuni üheksa protsendiga miinusesse.
5,5-protsendilise majanduslangusega pääseks Eesti juhul, kui 2010. aastal hakkaks maailma majandusolukord paranema ning välisnõudlus kasvama. Keskpank märkis ka, et maailma suurimate majanduspiirkondade abipaketid loovad globaalse majanduse jalule upitamiseks pasliku eelduse.
Eestit manitsesid keskpanga juhid aga kõikvõimalike abipakettidega ettevaatlik olema. Keskpanga kinnitusel on pankade kapitali- ja likviidsusseis piisavalt tugev, et rahuldada ettevõtluse laenunõudlust. Riigil polevat vaja laenuturgu turgutada, kuna see võib erasektori kohandumist vaid asjatult venitada, märkis keskpank.
Eesti Panga asepresident Märten Ross ei jätnud majanduskommentaari tutvustades ka kahtlust, mida kohandumise asjatu venitamise all silmas peetakse. «Riik ega pangad ei tohiks takistada kaotajate turult lahkumist,» sõnas Ross. «See (lahkumine – toim) tekitaks lühiajaliselt küll tööpuuduse tõusu, aga ilma selleta uut kasvu ei tule.»
Riigi abi peaks keskpanga hinnangul keskenduma näiteks ekspordigarantiide ajutisele suurendamisele, ka ei tohiks vähendada toetusi loodavatele ettevõtetele.
«Eesti Panga seisukoht on siin selge – meie toetame nende abimeetmete arendamist, mis suurendavad ekspordivõimet,» kinnitas Eesti Panga president Andres Lipstok. «Riigi abi on vajalik olemasolevate meetmete efektiivsuse suurendamiseks.»
Rossi kinnitusel on majandussurutise taandumise põhieeldusteks avaliku sektori kulude kärpimine ja laenuturu elavnemine. Rossi kinnitusel ei tasu kunagist laenurallit nüüd enam üle tähtsustada, kuna laenukasv on kiirelt pidurdunud ning praegu normi piires. 2006.
aastal üle 50 protsendi ulatunud laenukasv oli 2008. aasta lõpuks taandunud vähem kui kümne protsendini.
Riigieelarve puhul pole siiski oluline üksnes saada tehtud tänavused eelarvekärped, vaid ka nende jätkusuutlikkus. «Põhiküsimus on, kas eelarve lendab 2010. ja 2011. aastal käest,» tunnistas Ross. «Sellest sõltub, kas investorid usaldavad Eestit või mitte.»
Prognoosid
Põhistsenaarium
2008 2009 2010
majanduskasv –3,5% –5,5% 1,0%
inflatsioon 10,6% 2,0% 0,3%
Riskistsenaarium
2008 2009 2010
majanduskasv –3,5% –8,9% –3,5%
inflatsioon 10,6% 0,2% –1,7%