Alates 1. jaanuarist saab väärteomenetluses rikkujale asenduskaristusena määrata üldkasulikku tööd (ÜKT) ja seda võimalust on kasutanud juba üle 70 korra.
Väärteoasjades hakati rikkujatele määrama üldkasulikku tööd
13. mai 2012, 20:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai aluseks oli ÜKT kohtulahendeid määratud 74 korral, neist 24 Lääne prefektuuri, 21 Lõuna prefektuuri, 17 Ida prefektuuri ja 12 Põhja prefektuuri tegevusalas.
Peamised ÜKT määramise põhjused on muu hulgas olnud liiklusseaduse rikkumine, narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses ja tasumata rahatrahv.
ÜKTd määratakse 2st tunnist 60ne tunnini. Valdav enamus jääb kuni 20 tunni kanti ja kohtadeks, kus ÜKT toimub, on kohalikud omavalitsused, MTÜ-d ja tugikeskused.
Üksikud viilijad
ÜKT koordineerija Ida prefektuurist Margit Mander tõstis esile, et väärteo eest mõistetud ÜKTst on püütud ka kõrvale hoida. Näiteks ilmus üks süüdlane tööpostile, oli seal tunni ja kadus.
Manderi sõnul on ametnikul alates esimesest rikkumisest õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda karistuse sundtäitmisele pööramist. Esimesel korral tehakse üldiselt aga kirjalik hoiatus.
Mander toonitas, et on siiski korralikke ÜKT korras karistatuid, kes tulevad kohale, annavad endale aru, et neile on määratud karistus, mis tuleb täita.
«Teevad oma tunnid korralikult ära ja lubavad enam mitte eksida,» lisas ta.
ÜKT koordineerija Lääne prefektuurist Sirli Seegar lisas, et neil on olnud vaid üks juhus, kui rikkuja ei ilmunud kokkulepitud ajal tööle, kuid tänu tööandja kiirele teatamisele saadi inimesega kontakti ja järgmisel päeval oli kenasti tööl.
«Seni on ka töö andjate tagasiside olnud positiivne, et töö on korralikult ära tehtud,» lisas Seegar.
Oluline muutus
2012. aasta 1. jaanuarist näeb karistusõigus ette võimaluse määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd lisaks kriminaalasjadele ka väärteomenetluses.
Otsuse üldkasuliku töö teostamiseks teeb kohus, kes mõistes isikule karistusena aresti, võib selle asendada üldkasuliku tööga.
Üldkasulikuks tööks võib olla töötamine heakorratöödel, vanurite või puuetega inimeste eest hoolitsemine või muu töö kohaliku kogukonna heaoluks. Üldkasuliku tööd asenduskaristusena on võimalik määrata ka tasumata jäetud rahatrahvide puhul.
Kui kriminaalasjades korraldab üldkasuliku töö täitmist kriminaalhooldusametnik, siis väärteoasjades on selle korraldajaks politsei, kelle koostööpartneriteks on eelkõige kohalikud omavalitsused, riigiasutused või mittetulundusühingud.
Töö paremaks korraldamiseks sõlmitakse tööpakkujaga kokkulepe.
Üldkasuliku töö tunnid tuleb ära teha määratud töökohas ja ette antud tähtajaks. Juhul, kui isik ei täida üldkasuliku töö tegemise kohustust nõuetekohaselt ja esinevad rikkumised, on politseil õigus esitada kohtule aresti kohaldamise taotlus.
Üldkasuliku töö üheks eesmärgiks on anda võimalus süütegu heastada läbi tööpanuse. Kuna üldkasuliku töö täitmisel kehtivad teatud kohustused (peab tegema üldkasuliku töö määratud ajal ja tähtajaks, järgima koostatud ajakava jne) ning töötunnid tuleb ära teha oma vabast ajast, siis on see distsiplineeriv ja karistuse kandmine süüdlasele tunnetatav.
Üldkasuliku töö rakendamine alternatiivkaristusena on paljudes riikides väga levinud. Kõige rohkem kohaldatakse üldkasulikku tööd liiklusalaste (joobes juhtimine) ja varavastaste süütegude puhul.