Sel nädalavahetusel Pärnumaal Valgerannas jalutanud inimesed leidsid kümmekond hülgekorjust, kehtiva korra kohaselt pole aga kellelgi kohustust neid sealt ära koristada.
Korjuste koristamise kohustust Eestis pole
14. mai 2012, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli väga kole vaatepilt,» rääkis laupäeva õhtul koos tuttavatega Pärnumaal Valgerannas jalutades üheksa hülgekorjust leidnud Alain Jepisov.
«Oli suuri ja väikseid, osa neist oli tugevasti lagunenud ja haisesid vängelt,» kirjeldas mees võigast vaatepilti. Ta arvas, et tegelikult võis korjuste arv olla isegi suurem, sest nemad liikusid suhteliselt väiksel maa-alal. Jalutajad andsid oma võikast leiust teada ka keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313, kust neile öeldi, et samateemalisi teateid on tulnud ka varem ning olukorrast on teavitatud Audru vald, mis pole aga midagi ette võtnud.
Segadus koristamisega
Audru vallavanem Siim Suursild kinnitas esmaspäeva hommikul, et kuuleb hülgekorjustest Valgerannas ajakirjaniku käest esimest korda. Samas tunnistas mees, et tegu on igakevadise nähtusega. «Tegu on mõrdadesse sattunud hüljestega, mille kalamehed üle paadiääre merre lükkavad,» sõnas Suursild.
Selle ümber, kes korjuste koristamisega tegelema peaks, aga valitseb vallajuhi sõnul segadus. «Varem mattis neid keskkonnateenistus, aga siin on need seisukohad kogu aeg muutunud.» Vallavanema sõnul viidi mõne aja eest korjused sertifitseeritud karude toitmispaikadesse. «Mingi aeg tagasi mattis need maha maaomanik, aga see maa on jätkuvalt riigiomandis olev maa ja sellel otse vallaga midagi pistmist pole,» rääkis Suursild. Ta lisas, et mingi aeg lähtuti aga sellest, et loomakorjus on osake loodusest ning seda polegi vaja koristada.
«See on nagu «Kuulsuse narrides» (E. Bornhöe jutustus – toim.), kus surnud koera loobitakse üle aia edasi-tagasi,» tõdes vallavanem.
Looduses on korjusest kasu
Keskkonnaameti nõuniku Teet Koitjärve sõnul ei reguleeri seadus, mida tuleb teha metslooma korjustega looduses. «Ega otsest kohustust kellelgi looduses metslooma korjust koristada ei olegi,» kinnitas Koitjärv. Ta lisas, et see vajadus tekib siis, kui hukkunud loom häirib mingil põhjusel.«Näiteks on korjus avalikus kohas, tee ääres, supluskohas ja hakkab haisema, siis tekib vajadus seda koristada» selgitas nõunik. Sel juhul on tema väitel tegu heakorraprobleemiga ning looma peaksid koristama kas maaomanik või omavalitsus.
Korjuse võib viia ametlikesse metsloomade söötmiskohtadesse, kuid seda ei pea tegema. «Kui hukkunud loom on metsas või looduses, siis ta on ju toiduks teistele loomadele ja läheb ringlusse. See võtab natuke aega, kui keegi sööb kellegi ära, aga sellest on ainult kasu loodusele,» arvas Koitjärv. Ta lisas, et kindlasti ei ole mõtet korjuseid viia loomsete jäätmete käitlemise tehasesse.
Riik enam ei korista
Valgerannas leitud hüljeste puhul on Koitjärve sõnul tegu hallhüljestega ning mõne aasta eest koristas nende korjuseid ka keskkonnaamet, kuna seadus kohustas ametit tegelema 1. ja 2. kaitsekategooria liikidega. «Aga kuna hallhüljeste arvukus on suurenenud, siis viidi nad ülemöödunud aastal üle teisest kategooriast kolmandasse ja riik sellega enam ei tegele,» sõnas ametnik.
Koitjärve sõnul on hüljeste hukkumine igakevadine nähtus ning osaliselt on tegu loodusliku protsessiga. Kuna Pärnu laht on väga hülgerikas, siis peamiselt puutuvad korjuste koristamise probleemiga kokku laheäärsed omavalitsused nagu Audru ja Tahkuranna vald ning Pärnu linn. Vähemal määral võib seda ette tulla ka põhjarannikul Paldiskist Narva-Jõesuuni.