Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas täna riigikogu infotunnis rahvaesindajate küsimustele, mis keskendusid kaitsealastele hangetele ning kutsus stabiilse kaitse-eelarve kriitikuid avalikult diskuteerima Eesti julgeolekupoliitiliste lahendite üle.
Aaviksoo: kaitsekulude kriitikud peavad esitama alternatiivse julgeolekulahendi
18. veebruar 2009, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister kasutas riigikogu liikmetega peetavat dialoogi, et anda hinnang etteheidetele millega nähakse 2009. aasta kaitse-eelarves välismaise relvatööstuse toetamist. Aaviksoo kritiseeris väiteid, justkui riik hangiks süsteeme, mis meie raske majandusliku ajaga kuidagi kokku ei sobi ning et kaitse-eelarve osakaalu sisemajanduse kogutoodangust võiks veelgi vähendada.
«Praegune valitsus on koalitsioonileppes leppinud kokku, et riigi kaitsevõime arendamiseks tõstame aastaks 2010 riigikaitsekulud kahe protsendini SKTst. Täna riigikogule üleantud negatiivse lisaeelarve eelnõus tegi valitsus selle põhimõtte osas konsensusliku kompromissi vähendada kaitse-eelarvet 667 miljoni krooni võrra ehk tasemele 1,75 protsenti prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust,» rääkis Aaviksoo.
«See on kokku ligi 14 protsenti, mis võrreldes teiste eluvaldkondadega on suurim kärbe. Arvestades rasket eelarveolukorda on selline vähenemine vastuvõetav, aga kärbetel on ka reaalsed tagajärjed meie rahvuslikule julgeolekule,» kõneles kaitseminister.
«Tänane tagasilöök riigikaitse rahastamisele peab aga olema ajutine ning esimesel võimalusel tuleb leppida kokku uues realistlikus graafikus oma usaldusväärsuse kasvatamiseks. See usaldusväärsus, sõjalise riigikaitse eelarve, meie panus, on kollektiivkaitse põhimõtte vundament,» kommenteeris hiljem Aaviksoo.
Riigikogu liikmete küsimustele vastates selgitas Aaviksoo, et jutt 2009. aasta kaitse-eelarve abil mahukate hangetega välismaise relvatööstuse toetamisest on lihtsalt vale.
«Enim puudutab eelarvekärbe kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide soetamist - plaanitust neljandiku võrra väiksemas mahus. Ministeeriumi selle aasta hankeplaanist moodustavad juba sõlmitud suurostude ja pikaajaliste projektide lepingud tervelt 87 protsenti vähendatud eelarve mahust,» selgitas kaitseminister.
«Ainus sisuliselt uus hange 2009. aastal on Soomega ühiselt kavandatav kolmemõõtmeliste õhuseireradarite projekt. Selle lepingu alustamiseks on hankeplaani jäetud kriitilise piirini viidud summa,» ütles Aaviksoo.
«NATO idapiiri äärse õhuruumi jälgimine on alliansi võimelünk, mille täitmiseks antud lubadust on Eesti kaks korda juba edasi lükatud ning mille üle oleme juba kaks korda pidanud piinlikkust tundma. Olen kuulnud, et mõned Eesti juhtivpoliitikud heidavad endiselt valitsusele ette, justkui praeguse kaitse-eelarvega «elavdatakse välismaist relvatööstust».»
«Eelpool öeldut silmas pidades saan spekuleerida, et jutt on nimetatud radarihankest. Kui peetakse silmas radareid või näiteks Ämari NATO standarditele vastava püüdurhävitajate lennuvälja rekonstrueerimist, siis kutsun iga neid projekte kahtluse alla seadva poliitiku avalikult diskuteerima Eesti jaoks alternatiivsete julgeolekupoliitiliste lahendite üle! Mina olen valmis nende kriitikutega sellist arutelu pidama,» ütles hiljem kaitseminister.