Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist aprillini 12 973 kuritegu. Vähenenud on varavastaste ja raskete isikuvastaste kuritegude arv, kasvanud aga kergemate vägivallakuritegude ja liikluskuritegude registreerimine.
2012. aasta esimese nelja kuu andmetel jäi registreeritud kuritegude üldarv möödunud aasta tasemele. Registreeriti 12 973 kuritegu, mis on 20 kuritegu (0,1%) enam kui 2011. aasta samal perioodil.
Baromeetri kohaselt on võrreldes 2011. aastaga kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtumite, kelmuste ning liikluskuritegude arv. Vähenenud varguste ja röövimiste arv.
«Positiivne on, et 2011. aastal märkimisväärselt kasvanud tapmiste ja mõrvade arv käesoleval aastal tõusu jätkanud ei ole vaid on eelmisest aastast pisut väiksem. Nelja kuuga on registreeritud neid 31, mis on kahe võrra vähem kui mullu samal ajal. Vähenenud on ka raskete tervisekahjustuste tekitamine, mida on käesoleval aastal registreeritud 17 korral. Eelmise aastaga võrreldes on juhtumite arv vähenenud 11 võrra,» sõnas justiitsminister Kristen Michal.
Varavastaseid kuritegusid registreeriti nelja kuuga 7125, mis on 3% vähem kui 2011. aastal. Suurima osa vara vastu suunatud kuritegude arvu vähenemisest annab varguste arvu langus.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on varguste arv vähenenud eelkõige sõidukitest toimepandud varguste osas. «Nelja kuu statistikast paistab silma ka varguste registreerimise vähenemine Ida-Virumaal, eriti Kiviõlis, Kohta-järvel ning Jõhvis,» lisas minister.
Röövimiste arv, mis aasta esimestel kuudel kasvu näitas, on nelja kuu statistika kohaselt mullusega samale tasemele langenud. Jaanuarist aprillini registreeriti 146 röövimist, mis on nelja võrra vähem kui 2011. aastal. «Röövimiste arvu püsimine eelmise aasta tasemel on väga hea märk, kuna mäletatavasti oli 2011. aastal röövimiste arv viimase kümnendi madalaimal tasemel,» ütles Michal.
Kelmusi registreeriti nelja kuuga kokku 629 ning ka nende kuritegude arv püsib eelmise aasta näitaja tasemel. Jätkuvalt kasvab kelmuste hulgas arvuti teel toimepandud kuritegude osakaal.
Vägivallakuritegudest on 2012. aastal kõige enam kasvanud kehalise väärkohtlemise juhtumite arv. Jaanuarist aprillini registreeriti Eestis 1692 kehalise väärkohtlemise juhtumit, mida on 17 protsenti enam kui aasta tagasi.
Justiitsministri sõnul nähtub ohvriuuringutest, et politsei poole ei pöördu kõik vägivallaohvrid, mistõttu on keeruline ka täpselt hinnata registreeritud kuritegude arvu muutuse põhjuseid.
«Eestis on vägivallakuriteod kahjuks eelkõige seotud alkoholitarbimisega. Kui alkoholitarbimise kultuuris midagi märkimisväärselt ei muutu, siis jääb ka vägivallatase kõrgemaks kui sooviksime. Teiselt poolt oleme koos politsei ja prokuratuuriga pingutanud viimase aasta jooksul selle nimel, et vägivallaohvreid koheldaks kriminaalmenetluses hästi ning võrdselt igal pool Eestis. Usun, et see selge sõnum on parandanud ka vägivallast teavitamist, mis omakorda avaldub ka kergemate isikuvastaste kuritegude suuremas registreerimisarvus,» selgitas minister.
Liikluskuritegude arv kasvas võrreldes 2011. aastaga 13 protsenti, kokku registreeriti 1082 liikluskuritegu, millest 95 protsenti moodustasid joobes juhtimise kuriteod.
«See, et olukord liikluses on käesoleval aastal halvenenud, paistab silma nii süütegude kui ka õnnetuste statistikas. Nii teiste riikide, kui ka meie endi varasem kogemus näitab, et lihtsaid lahendusi selles valdkonnas ei ole. Kindlasti on oluline liikluses valitsevale olukorrale pidevat tähelepanu pöörata ning pikemas plaanis on ilmselt reageerimisest tõhusam ennetustegevus parema liikluskultuuri loomisel,» märkis Kristen Michal.
2008. aasta esimese nelja kuuga registreeriti 16164 kuritegu, 2009. aastal 14419, 2010. aastal 14830, 2011. aastal 12953 ning 2012. aastal 12973 kuritegu. Kuritegude arv kasvas nelja kuuga 73 ning kahanes 79 kuriteoliigi puhul.