Perens: andsime raha kergekäeliselt

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank Eesti juhi Priit Perensi hinnangul on sügisel oodata uut laenukahjude kasvu.
Swedbank Eesti juhi Priit Perensi hinnangul on sügisel oodata uut laenukahjude kasvu. Foto: Peeter Langovits

Swedbanki juht Priit Perens ütles intervjuus Postimehele, et panga eesmärk selleks aastaks on juhtida laenuportfelli nii, et kliendid ja pank ise võimalikult vähe kannataks.

Swedbank teenis Eestis eelmisel aastal 180 miljonit eurot kasumit. Kas see on hea või väga hea tulemus?

 Arvestades majanduse olukorda, on see suhteliselt hea tulemus. Kasum oli väiksem, kui soovisime, miinus 20 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Majanduses toimuv peegeldub panganduses. Kui majandusel läheb hästi, siis läheb pankadel natuke paremini kui teistel ja vastupidi – see on rusikareegel.

Kas praegu on Swedbank Eestis kasumis või kahjumis?

Me ei tea, kui halvaks võib asi majanduses minna. Paari viimase kuuga on olukord eskaleerunud, mitte ainult Eestis. Kolm kuud tagasi paistis Baltikum eriti silma majanduslangusega ja muu maailm oli justkui korras.

Praegu ootab Saksamaa miinus kahte, Soome-Rootsi SKT kasv kipub miinusesse minema, meie miinus 10 protsenti ei ole selle kõrval eriti hirmutav. Praegu on pank veel kasumis.

Põhilised kahjud ja probleemid on tulnud meie jaoks kahest kohast. Laenukahjude reservi moodustamine, me ei räägi veel kahjust, vaid esialgu kahjude tarbeks loodud reservist. Teine põhjus on turgude langus. Kui aktsiate hinnad kukuvad väga kiiresti, siis see avaldub meie tulemuses ka.

Praegu on teistes ettevõtetes päevakorral palkade vähendamine, kui Swedbank tegi mullu hea kasumi, siis kui suuri preemiaid on märtsis teie töötajatel oodata?

Preemiaid maksame veebruari lõpus. Tulemustasud on seotud kasumiga, aga selle maksmisel vaatame, kui palju suutsime aktsionäridele nende ootusest rohkem raha toota.

Kui suure pettumuse siis aktsionäridele valmistasite?

Me ei valmistanud pettumust. Kui meil on midagi jagada, siis teenisime natuke rohkem, kui aktsionärid lootsid.

Nii et preemiad tulevad?

Midagi kindlasti.

Enamikul lugejatel kisuvad selle jutu peale käed rusikasse, sest enamasti sissetulekud vähenevad. Olete erandlik ettevõte, kes saab lubada preemiaid.

Meil on preemiate osakaal sissetulekus olnud üsna suur, kui praegu vähendame preemiaid, siis võin väita, et meie töötajate sissetulekud on teinud aastaga 10–20-protsendise languse.

Mis te arvate majandusminister Juhan Partsi 1,2-miljardilisest laenurahasüstist pankadesse?

Ma arvan, et see on moraalne tugi. Aitab mingis mahus kedagi kusagil. Selle maht peegeldab meie ressursside suurust.

Teiste riikide sadade miljardite suurused paketid ei ole võrreldavad meie omaga. Pigem näitab see meie riigi soovi ettevõtlust toetada.

Küsimus on selles, kuhu see toetus panna. Veel mõni kuu tagasi tuli iga hinna eest toetada eksporti, aga kuna eksporditurud on ära kukkunud, siis on ebaselge, millist majandusharu toetada. Kui eksport on veel säilinud, siis tuleb seda toetada, aga kui eksport on kadunud, siis on toetamine küsitav.

Et poliitikud on jälle ajast maas, nemad tahaks toetada eksporti, aga siin majas sooviksite toetada siseturule müüvaid ettevõtteid?

Kui meie ekspordi sihtturgude Soome, Rootsi ja Saksamaa ekspordivõimalused on ära kukkunud, aga meie oleme suures osas nende riikide eksporditööstuse allhankijad, siis ei ole mõistlik loota, et meie ekspordimahud püsivad samal tasemel. Kui ekspordipotentsiaal on langenud, siis seda peaks millegagi kompenseerima, tuleks püüda äratada siseturg.

Kas Swedbank saadab ettevõtjast laenuküsija tagurpidi uksest välja?

Meie panga laenuportfell langes viimases kvartalis kolm protsenti, nõudlus on väiksem kui tegelik rahapakkumine. Küsimus on ettevõtte kassavoos. Kui me aru ei saa, kust tuleb ettevõtte kassavoog, siis me ei tahaks raha juurde anda.

Kui ettevõttel on justkui kõik hästi, aga kliendid ei taha õigel ajal maksta, siis me ei taha raha nende aukude katteks anda, sest ei taha finantseerida oma klientide kliente.

See on üks koht, kust tulevad jutud, et pangad ei taha laenu anda. Me ei oleks tohtinud ka varem käibevahendeid üle finantseerida.

Nõudlust jooksva augu katteks on, aga uute projektide tegemiseks laenunõudlust ei ole. Ettevõtjad on äraootaval seisukohal.

Miks väikestel, Sampol ja Nordeal õnnestus laenuportfelli Eestis Swedbankist kiiremini kasvatada?

Meie laenuportfell kasvas mullu kuus protsenti. Oleme hakanud laenutingimusi karmistama 2007. aasta algusest, natuke enne teisi. See on põhjus. Ju nad olid kauem agressiivsed.

Äkki nad on edukamad raha müümisel?

See selgub siis, kui kriis läbi on.

Milliseid vigu on Swedbank teinud laenude andmisel?

Meie viga oli see, et andsime liiga kergekäeliselt raha elukondliku kinnisvara arendusse. Enamik potentsiaalsetest laenukahjudest tuleb kinnisvarast, praegu on näha, et laenukahjud võivad tulla ka ehitusmaterjalide tootmisest, aga teistes sektorites on pilt seni olnud palju parem.

Eesti SKT 9,4-protsendiline kukkumine ei ole enam kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisest tingitud. Mulli lõhkemine ja rahvusvaheline finantskriis on langenud kokku. Kinnisvara ülearendamisest oleks me hakanud tõenäoliselt varsti välja saama, sest oleks tulnud välisinvestorid ja hakanud siin asju kokku ostma. Praegu välisinvestoreid ei ole, kõik tegelevad oma probleemidega.

Kui palju olete kinnisvara hinnalanguse pärast eraisikutelt lisatagatisi nõudnud?

Iga kord, kui tullakse küsima maksepuhkust, küsime lisatagatisi. Selliseid kliente on veel vähem kui pool tuhat. Kui inimesed maksavad korralikult laenumaksed ära, siis me ei lähe lisatagatist küsima. Lepingus on see õigus meil olemas, aga me ei tee seda, sest laenu ei maksa tagatis, vaid laenu maksab ikka inimene.

Jälgite tähelepanelikult klientide pangakontosid. Eestis kärbitakse praegu palku, kui laenuvõtja igakuine sissetulek näiteks 30 protsenti väheneb, mis te siis teete?

Tegelikult me ei jälgi pangakontosid. Jõuame selleni siis, kui tekivad makseraskused. Me ei jälgi inimesi sellest seisukohast, et veel probleeme ei ole, aga need võivad tekkida, sest kaks kuud pole palka laekunud.

Isegi siis, kui 75 protsenti palgast läheb laenumakseks?

Ega me tegelikult ju ei tea inimese sissetulekuid, tal võib olla teises pangas suuremaid laekumisi.

Kui suureks peaks tööpuudus Eestis kasvama, et eraisikute makseraskused sööksid ära Swedbanki kasumi?

Väga raske on ette kujutada, et eraisikute laenuportfelli kahju sööb ära meie kasumi või kapitali. Arvame, et üldiselt suudavad eraisikud laenu ära maksta. Nii kaua kui inimene elab, ta ikkagi maksab.

Hüpoteegiportfell ei ole fataalne. Pigem on probleem ettevõtetele antud laenudega. Keeruliseks teeb asja ettevõtluse tardumine, ära on kukkunud nii sise- kui välisturg. Isegi asju, mida on iga päev vaja, enam keegi ei osta.

Kaheteist kuu pärast hakatakse tõenäoliselt ostma, aga mida peavad ettevõtted niikaua tegema? Kui sellises olukorras ettevõtete arv läheb väga suureks, siis ma ei tea, mis saab.

Usute ikka veel prognoosi, et järgmise aasta teisest poolest hakkavad asjad paremaks minema?

Tõenäosus, et sel aastal läheb asi paremaks, on suhteliselt väike. See ei sõltu ainult meist, vaid teistest. Kui Soome-Rootsi suudavad jälle eksportima hakata, siis on küsimus, kas nad võtavad allhanke jälle meilt.

See sõltub ka sellest, kui protektsionistlikuks riigid muutuvad. Valitsuse subsiidiumid võivad kaasa tuua selle, et toetust saanud sektoritel keelatakse välismaalt allhanke ostmine.

Üldiselt arvatakse, et 2010. aasta keskel hakkab kogu maailmas paremini minema.

Kuidas suurest kriisist välja tulla?

Kriis ei lõppe enne, kui taastub usaldus.

Kas Eesti krooni devalveerimisest pääseb?

Seotud valuutasüsteem tähendab seda, et valuuta kurss püsib ja kõik muud rahalised suhted muutuvad. Kui suudame hinnatasemeid liigutada kiiresti, siis jääb ka valuuta püsima.

Ettevõtted on juba palku ja hindu kohandanud. Riigieelarve korrigeerimine näitab, et meil on lootust pääseda devalveerimisest.

Mis on Swedbanki ootused selleks aastaks?

Meie eesmärk on juhtida laenuportfelli nii, et meie ja kliendid võimalikult vähe kannataks. Me ei passi peale, et saaks kelleltki midagi ära võtta. Üritame koos klientidega vältida laenukahjude tekkimist.

Kas ettevõtete juhtkondi olete juba välja vahetanud?

Swedbank ei ole veel ühegi ettevõtte tegevjuhtkonda soovitanud välja vahetada. Põhimõtteliselt ei ole kriis veel väljunud kinnisvaraarendusest, ta on hakanud jõudma ehitusse ja ehitusmaterjalidesse.

Mis tähendab, et kui välja arvata kinnisvaraarendus, siis pole olnud vaja kuhugi sekkuda. Ehk siis meil ei ole veel kogemust, kuidas käituda, kui kriis jõuab teistesse tootmisharudesse.

3 mõtet

Ettevõtted on juba palku ja hindu kohandanud. Riigieelarve korrigeerimine näitab, et meil on lootust pääseda devalveerimisest.

Kui inimesed maksavad korralikult laenumaksed ära, siis me ei lähe lisatagatist küsima. Lepingus on see õigus meil olemas, aga me ei tee seda, sest laenu ei maksa tagatis, vaid laenu maksab ikka inimene.

Praegu ootab Saksamaa SKT miinus kahte, Soome-Rootsi SKT kasv kipub miinusesse minema, meie miinus 10 protsenti ei ole selle kõrval eriti hirmutav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles