EP kutsus NATOt koostama Baltimaade kaitsmise kava

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti, Euroopa Liidu ja NATO lipud välisministeeriumi ees.
Eesti, Euroopa Liidu ja NATO lipud välisministeeriumi ees. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Parlament (EP) võttis täna vastu kolm tähtsat julgeolekuga seotud poliitilist pöördumist, muu hulgas kutsuti NATOt välja töötama erikava, kaitsmaks Baltimaid võimalike välisohtude eest.

Läti seadusandja Rihards Piksi nõunik Martinš Zemitis ütles BNSile, et vastu võeti pöördumised NATO rollist Euroopa Liidu julgeolekuarhitektuuris, Euroopa julgeolekustrateegiast ja Euroopa üldisest poliitikast välispoliitika ja julgeoleku vallas.

Plenaaristungil sõna võtnud Piks kinnitas, et EL ja NATO peavad säilitama avatud uste poliitika kõigi riikide jaoks, kes vastavad demokraatia, õiguskorra ja inimõiguste kriteeriumidele. «Sama tähtis on see, et ELi ja NATO uusliikmed tunneksid end ohtult,» ütles ta.

Piks väljendas kahetsust, et Gruusia ja Ukraina ei saanud 2008. aastal toimunud Bukaresti tippkohtumisel NATO liikmesuse tegevuskava.

Mitmed saadikud märkisid, et selline otsus oli strateegiline viga, mis võimaldas Venemaal tunda, et ta võib sõjaliste vahenditega mõjutada NATO otsuseid kolmandate riikide ühinemisest.

ELi ja NATO vahelise koostöö arutelu ajal viitas Piks vajadusele eemaldada dubleerivad funktsioonid.

Seadusandja toonitas, et EL peab välispoliitika vallas rääkima üha ühtsemal häälel. EP toetab ELi kaitseministrite nõukogu loomist ning Euroopa julgeolekustrateegia uuendamist iga aasta tagant, võttes arvesse julgeolekuolukorra kiiret muutumist maailmas.

Välispoliitilisi pöördumisi puudutavatest debattidest võtsid lisaks EP liikmetele osa ka Euroopa Komisjoni välisvolinik Benita Ferrero-Waldner ning ELi välispoliitikajuht Javier Solana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles