Viru maakohus mõistis eile vangi eelviimase paari Leedu libapolitseinikke, kes mullu kevadel ja suvel rohkem kui sajalt vanurilt kokku miljoneid kroone välja petsid.
Eesti ohvriterohkeim petusaaga jõuab lõppjärku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti viimaste aastate ulatuslikema ja ohvriterohkeima organiseeritud kelmuse uurimine on jõudnud lõpuks nii kaugele, et kohtuotsus on kätte saamata veel vaid kahel Narvas tegutsenud leedulasel.
Eile mõistis Viru maakohus eelviimasele tankistipaarile, 20-aastasele Aurimas Petrikonisele ja 36-aastasele Kristina Kujacinskaitele osaliselt reaalse vangistuse – mehel tuleb talle mõistetud kolmest aastast kohe ära kanda aasta, naisel kaheksa kuud.
Lihtne petuskeem
Kogu Eestit haaranud kelmuselaine algas mullu aprillis, kui politsei hakkas saama ridamisi teateid emakeelena vene keelt rääkivatelt vanuritelt, kes kurtsid, et end politseinikeks nimetanud mehed on neilt suuri summasid välja petnud.
Skeem, mille autorid ja niiditõmbajad on teadaolevalt Leedu vanglas, oli lihtne, kuid geniaalne. Vanamemm või vanataat sai ootamatu telefonikõne, kus end politseinikuks nimetanud isik teatas, et lapselaps on põhjustanud liiklusõnnetuse või kedagi peksnud. Et kannatanu lähedased süüdistust ei esitaks, oleks vaja maksta neile suurem summa raha. Vastasel korral aga ähvardab lapselast pikk vangistus.
Kuna keskmine pensionär ei tea, et kui midagi sellist tõesti juhtuks, ei ole kriminaaluurimise alustamine mitte kannatanu, vaid politsei ja prokuratuuri otsustada, läksid kümned vanurid kelmuse õnge.
«Skeem oli üles ehitatud peenele inimhinge tundmisele,» nendib Ida prefektuuri kriminaalosakonna komissar Ülle Nõmm, kes koos paljude teiste uurijatega üle Eesti Leedu kelmidega tegeles.
Petiste edule aitas kaasa mitu asjaolu. Valides telefoniraamatust huupi sadu vene nimesid, õnnestus kelmidel paljudel juhtudel sattuda väga vanade inimeste otsa, kes polnud oma lastelastega ammu suhelnud.
«Kui küünilisevõitu eestlane hakkab ehk mõtlema, siis vene memme esimene reaktsioon on lähedast aidata,» märkis Nõmm. «Nad viskusid rinnaga lapselapsele appi.»
Samuti rõhusid kelmid kiirusele – ohvrit hoiti niikaua telefoni otsas, kuni nõusolek rahapakk välja anda oli saadud, kohe saabus ka «kannatanu lähedane, kes juhuslikult samas linnas oli», rahale järele.
Kui palju Leedu vanglast Eestisse «tööle» suunatud tankiste mullu siin kokku tegutses, pole täpselt teada. Vahele suutsid õigusorganid võtta neist 15.
Paljudes linnades
Tegutseti nii Tallinnas, Narvas, Rakveres, Pärnus, Viljandis, Tartus kui ka isegi Räpinas. Kokku suutsid leedulased vaid paari kuuga sooritada ligi 800 kuritegu ja põhjustada rohkem kui sajale inimesele ligi kolm miljonit krooni kahju.
Ainuüksi Põhja prefektuur registreeris aprillist septembrini 512 teadet seesugustest rahaküsimisest, neist 95 korral maksid ohvrid raha ka ära, kokku 2,6 miljonit krooni. «Lähedaste päästmiseks» makstud summad ulatusid ligi 100 000 kroonini.
Et kuritegusid tehti üle Eesti, arutasid kelmide süüasju nii Harju, Viru, Tartu kui ka Pärnu maakohus. Nagu eile Rakvere kohtumajas karistuse saanud paarile, mõisteti kelmidele enamasti mitu aastat vangistust, millest vähemalt paar kuud tuli reaalselt ära istuda.
Kuigi kohtud mõistsid kelmidelt enamasti ka välja tehtud kahju, ei tea keegi, kunas ja kas üldse ohvrid oma sääste veel näevad.