Narkobeebi – tahtmatu või tahtliku hoolimatuse ohver

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeskujulik lapsevanem – pildil on eluohtliku narkomürgistusega haiglasse sattunud 10-kuuse imiku isa, kes lapse järele valvamise asemel hoopis iseendale liiga suure doosi manustas.
Eeskujulik lapsevanem – pildil on eluohtliku narkomürgistusega haiglasse sattunud 10-kuuse imiku isa, kes lapse järele valvamise asemel hoopis iseendale liiga suure doosi manustas. Foto: Politsei

Diana oli vaid kümnekuune, kui ta teist korda eluohtliku narkomürgistusega lastehaiglasse jõudis. «Sotsiaalne traagika, mitte kuritahtlik hoolimatus,» märkis kõrge kohus.


Möödunud nädalal tegi Tallinna ringkonnakohus otsuse, mis tõstatab mitu küsimust. Esiteks selle, kuidas kaitsta Eestis aina rohkemate narkoperede lapsi, teiseks aga juriidilise probleemi – kas vanemad, kelle narkootikumide otsas ringi roomavad imikud on neid ümbritseva «sõbraliku» keskkonna tõttu saanud eluohtliku tervisekahjustuse, on süüdi tahtlikus või tahtmatus hoolimatuses.



Näiliselt väike sõnavahe tähendab aga riigi väärtushinnangute paikapanemist – kas oma süüdimatu käitumisega lapse peaaegu tapnud narkomaanidest vanemaid ootab ees kuni 12-aastane vangistus, «parimal» juhul aga hoopis rahatrahv.



Diana sündis perre, mis teenis leivaraha narkoäriga. Kodune keskkond oli meelemürkidest küllastunud – kui laps aasta eest üliraskes seisundis haiglasse toimetati, leidis politsei ülitugeva toimega 3-metüülfentanüüli  põrandalt, sööginõudelt, mööblilt ja isegi ühe nuku küljest.



Sellest hoolimata otsustas teise astme kohus, et Diana narkomaanidest vanemad ei käitunud imiku suhtes teps mitte kuritahtlikult, vaid olid lihtsalt pisut hoolimatud.



Sõnamäng tähendab aga, et kõrgem kohus tühistas Harju maakohtu määratud viieaastase vangistuse, kvalifitseeris süü kergemaks ning karistas ema ja isa vaid pooleaastase vabadusekaotusega. Seda ka ainult seetõttu, et sissetulekuta narkomaanidele pole mõtet rahatrahvi määrata ja narkoäri eest mõisteti neile nagunii vangistus.



Viimase paari aasta jooksul on Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus uurinud veel nelja «narkobeebi» juhtumit. Kõigi nende puhul on olnud kahtlus, et paadunud narkomaanidest vanemad ei ole ainult hoolimatud ja ükskõiksed, vaid on oma imikuealistele järeltulijatele tahtlikult narkootikume andnud, et need rahulikud oleks ja ei nutaks. Surma piirilt tagasi toodud lastest noorim oli kahe ja poole kuune, vanim kümnekuune.



Tahtlust on selliste asjade puhul aga peaaegu võimatu tõendada, kui imikul just süstlajälgi pole. Politsei hinnangul käitub vanem aga kuritahtlikult ka siis, kui korteris vedeleb pulbreid, süstlaid, narkoainetega reostunud lusikaid ja pakendeid.



Harju maakohus pidas sellist hinnangut põhjendatuks. «Narkootikume tarvitades ja pakendades olid [lapse isa ja ema] täiesti teadlikud sellest, millise tagajärje võib väiksemgi narkoaine kogus lapse organismi sattudes kaasa tuua lapse tervisele, kuid nad suhtusid sellesse tagajärge ükskõikselt ja üleolevalt,» märkis maakohus.



Kraad kõrgem kohus jõudis teistsugusele järeldusele.



«Ka kroonilised narkomaanid on võimelised hoolima oma lapsest ning hoolitsema tema eest parimal võimalikul viisil,» teatas kolmeliikmeline kriminaalkolleegium otsuses. «Tagajärg oli vanemate jaoks nii soovimatu kui traagiline. Käesolevas kaasuses on rohkem sotsiaalset traagikat kui kuritahtlikku hoolimatust.»



Et kõrgemate kohtute otsused on maakohtutele järgimiseks kohustuslikud, tähendab selline lahend, et laste elud süüdimatult ohtu seadnud narkovanemad hakkavadki edaspidi kergelt pääsema. Seda isegi siis, kui nende lapsed üledooside tagajärjel tulevikus raskete psüühikahäirete või ka füüsiliste tervisehädade käes kannatavad.



«Kõigi viie meil menetluses olnud juhtumi puhul oleks laps ilma kiirabi abita surnud,» tõdes lastekaitsetalituse vaneminspektor Jana Kolbasova.



Politseinikke vaevab ka küsimus, kuidas kaitsta neid lapsi, kelle õnnetus oli sündida narkomaani järeltulijana. Nii näiteks on praegu uurimise all üks ema, kellelt on ära võetud viis last, viimane neist pärast seda, kui see mullu vaid kahe ja poole kuuselt eluohtliku narkomürgistusega lastehaiglasse sattus.



Paar kuud tagasi sünnitas staažikas narkomaan oma kuuenda lapse, keda pole aga alust ema juurest ära võtta enne, kui midagi juhtub. «Ootame hirmuga, mis saab,» nentis lastekaitsetalituse juht Pille Alaver.



Põhja ringkonnaprokurör Lea Pähkel nentis, et kaebas ringkonnakohtu otsuse edasi. «Las riigikohus otsustab, millised on väärtushinnangud meie riigis,» märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles