Kuna Peterburi laevareisijate hulk kasvab järjekindlalt, plaanitakse saata turistidega tegelema rohkem piirivalvureid. Seda toetab ka otsus ühendada Tallinna, Muuga ja Paldiski kordon, et dubleerivad tegevused lõpetada.
Tallinna ühendkordoni loomine võimaldab välitööle saata enam piirivalvureid
20. mai 2012, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar rääkis Postimehele, et olemasoleva isikkoosseisu ja ressursiga hakkamasaamise teeb Tallinna piirivalvekordonile raskeks kruiisi- ja reisilaevade sesoonsus suvekuudel, mil Euroopa Liidu välispiiri ületavate laevade arv on 2,5 korda kõrgem kui aasta keskmine.
2011. aastal ületas Põhja prefektuuri vastutusalas sise- ja välispiiri kokku 12 865 525 isikut, mis oli 2010. aastaga võrreldes 12 protsenti rohkem. ELi välispiiri piiriületajate arv suurenes võrreldes 2010. aastaga 25 protsenti.
Tallinna Sadama reisijate arv kasvas 2011. aastal ekordilise 8,48 miljoni reisijani. 2011. aastat iseloomustab eelkõige reisijate arvu kasv ning seda nii regulaarliinidel kui kruiisireisidel.
«Tähtis roll on uutel liinidel, millest tähelepanuväärseim on Peterburi laevaliini avamine ning sellega seonduvalt Tallinna esmakordne kasutamine kruiiside algus- ja lõpp-punktina,» rääkis Utsar.
Näiteks 2011. aasta aprillikuus avati regulaarne parvlaevaliin Peterburi-Stockholm-Tallinn-Peterburi, alates septembrikuust laevaliin Peterburi-Helsingi-Tallinn-Peterburi, mis selle aasta algusest küll enam ei opereeri.
Utsari andmetel ulatus eelmisel aastal avatud Tallinn-Peterburi liini reisijate arv 110 000 reisijani ning traditsiooniliste kruiisireisijate arv kasvas 13 protsendi võrra, ulatudes kokku 401 000 reisijani.
«Seega on kolmandaid riike läbiv regulaarne parvlaevaliiklus märgatavalt kasvanud,» võttis Utsar asja kokku. «Vastavalt Schengeni piirieeskirjale tuleb aga kolmandate riikide sadamaid läbivate regulaarsete parvlaevaliinide puhul teostada piirikontroll nii laevalt lahkuvate kui ka laevale suunduvate reisijate suhtes.» Isikud, kes jäävad sadamas viibimise ajal laevale, piirikontrolli läbima ei pea.
Kasvava koormusega toimetulekuks kasutab Tallinna kordon abina Muuga- ja Paldiski kordoni ning Tallinna piiripunkti tööjõuressurssi.
«Üheks võimaluseks töötajate optimaalsemaks ja paindlikumaks rakendamiseks on sarnaste tegevuste tsentraliseerimine ja dubleerivate tegevuste lõpetamine ehk siis Tallinna, Muuga ja Paldiski kordonite ühendamine käesoleva aasta septembris,» rääkis Utsar.
«Ühendamise eesmärgiks on vähendada kordonite hoonetes (kontorites) teostavate töömahtude osakaalu ning suurendada läbi selle piiripunktidesse ja piirialale suunatud isikkoosseisu osakaalu,» lisas ta. «Loodavas Tallinna ühendkordonis on juhtimise ning korrapidamisteenistuse ühendamise tulemusel vabanevad inimesed võimalik suunata välitööle, kuhu kuulub ka piirikontrolli teostamine Tallinna Vanasadamas.»
Selleks, et kasvava laevaturistide arvuga paremini hakkama saada, soovitab siseminsteerium Tallinna Sadamal kaaluda automaatsete piiriületusväravate kasutusele võtmist.
Utsari sõnul tuleks automaatsete piiriületusväravate kasutamine kõne alla regulaarse parvlaevaliini Peterburi-Stockholm-Tallinn-Peterburi puhul, millel kurseerib parvlaev «Princess Anastasia».
«Hetkel on see plaan veel üksnes idee tasandil ja seda pigem tulevikku vaadates, sest EL kodanikest reisijate arv sellel laevaliinil on hetkel marginaalne,» sõnas ta. «Samas, kui EL kodanike huvi parvlaevaliini vastu kasvab, oleks see kindlasti üks parimaid lahendusi piiriületuse kiirendamiseks ning passikontrolöride töökoormuse vähendamiseks.»
Automaatsete piiriületusväravate – ABC (Automatic Border Control) – puhul saavad Schengeni viisaruumi piiri ületada ainult biomeetrilist passi omavad euroliidu kodanikud, kasutades automaatset passikontrolli.
Süsteem töötab järgmiselt: kui reisijal on olemas biomeetriline kiibiga Euroopa Liidu või Euroopa majanduspiirkonna riigi pass, siis ei pea ta piirikontrolli läbimiseks enam ootama üldjärjekorras.
«Selle asemel võib reisija asuda vastava aparaadi juurde ja sisestada oma passi, mispeale võtab masin tema sõrmejälje ja võrdleb passipilti näoga,» seletas Utsar. «Kui kõik klapib, siis astub reisija väravate juurde, vajutab näpuga veelkord sõrmejäljevõtjale, väravad avanevad ning sellega on reisijal piirikontroll läbitud.»
«Hetkel ei ole Tallinna Vanasadamas veel automaatseid piiriületusväravaid, kuid toetame selliste lahenduste rakendamist sadama poolt, seda eriti juhul kui suureneb EL kodanikest reisijate huvi selle parvlaevaliini vastu,» kinnitas ta. «Automaatse piirikontrolli rakendamine vähendab piiriületuseks kuluvat aega ja passikontrolöride töökoormust.»