Riigikogu erakorraline istungi algus algas sõjakalt, Keskfraktsiooni esindajad Vilja Savisaar ja Evelin Sepp esitasid mitmeid protseduurilisi küsimusi, seades kahtluse alla tänase istungi toimumise seaduslikkuse. Ligi kaks tundi pärast istungi algust polnud parlament jõudnud eelnõu arutamiseni.
Pärast neljandat küsimust tegi Igor Gräzin istungit juhatanud Kristiina Ojulandile ettepaneku Savisaarele sõna mitte enam anda. «Sellepärast, et tegemist on inimesega, kelle peas valitseb täielik udu. Nimelt, inimene ei tee vahet õigus- ja otsustusvõime vahel. Jätkame arutelu juriidiliselt kompetentsel tasemel, Savisaar on ennast ammendanud,» teatas ta.
Kui istungit juhatanud Kristiina Ojuland andis sõna valitsuse esindaja Heili Tõnissonile, siis jätkas Keskfraktsiooni juht Vilja Savisaar protesteerimist.
Kärbiti arupärimise esitamise aega
Pärast valitsuse esindaja kõne lõppu hakkasid keskerakondlased taas arupärimisi esitama.
Pärast ligi tund aega kestnud arupärimiste esitamist teatas Ojuland: «Juhataja on õige mitmendat päeva siin Riigikogu ees puldis, kust on silmanähtavalt kõigile, ka avalikkusele näha, et Riigikogu saalis püütakse arupärimiste üleandmisega tööaega venitada ja kutsuda esile obstruktsiooni.» Seetõttu otsustas Ojuland lühendada arupärimiste esitamise aega kahelt minutilt ühele minutile.
Keskfraktsioon avaldas selle peale tormakalt protesti. Reformierakondlane Jürgen Ligi tegi omakorda kompromissettepaneku anda arupärimise üleandmiseks pool minutit aega.
Keskfraktsiooni saadikud jätkasid protestimist ning laskuti isiklike solvanguteni. Kell 18.50 polnud eelnõu aruteluni veel jõutud.
Eile ja üleeile pidurdasid Keskfraktsiooni liikmed istungi algust arvukaid arupärimisi üle andes.
Tänase riigikogu täiendava istungi kavas on ainult üks punkt soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine.
Algselt vaid soolise võrdüiguslikkuse ja võrdset kohtlemist puudutanud seadusse lisati esmaspäeval osa, mis keelab valimisaastal linnaosade kaotamise või nende piiride muutmise.
Võimuerakonnad püüavad nii seada takistusi Tallinna linna plaanile kaotada linnaosad, mis praegu moodustavad ka valimisringkonnad. Kui algselt teatas pealinn, et tegu on kokkuhoiust tingitud plaaniga, siis eile teatas Ain Seppik, et nende erakond soovib pealinna ühte valimisringkonda. Linnaosade kaotamise peaks aga otsustama linnavõim.