Mitme Ida-Virumaa omavalitsuse sotsiaaltalituste väikeste tellimuste põhjal otsustades kohalikel elanikel tasuta toiduainete järele erilist vajadust nagu polekski. Ent Ida-Viru Punase Risti seltsi hinnangul on reaalne tarve siiski suur ning see ei ole normaalne, kui riigi pakutavat abi ei kasutata täiel määral.
Toiduaineid saavad Eesti elanikud Euroopa Komisjoni programmi raames, mis on suunatud vähekindlustatud inimeste abistamisele, kirjutab Põhjarannik.
Kui algusaastatel pakuti ainult jahu ja makarone, 2009. aastal lisandusid manna ja kaerahelbed, 2012. aastal taimeõli, siis 2013. aastal pakutakse ka tatart, suhkrut, konserve ja riisi.
Ida-Viru Punase Risti seltsi esimehe Karina Saare sõnul tellivad aktiivselt, kasutades seda võimalust peaaegu maksimaalselt, Avinurme, Lohusuu, Alajõe ja Maidla vald ning Püssi linn. Samas tellivad mõned omavalitsused väikestes kogustes. Näiteks üheksa omavalitsust tellisid järgmiseks aastaks kõiki toiduaineid, mida on üheksa nimetust, ainult 1000 kilo.
«See on mõnitamine, kui inimesele antakse kilo jahu või mannat aastas,» arvas Saar. «Miks ei võiks anda maksimaalset kogust, et inimestel jätkuks toiduaineid terveks aastaks ja pere ei tunneks puudust?» Ta lisas, et kui küsis sotsiaaltöötajatelt, miks on nende tellimused nii väikesed – kas tõesti on inimeste materiaalne olukord nii hea, siis ei saanud ta ühtegi mõistlikku vastust.
Pole vajadust
Omavalitsuste sotsiaaltöötajad kinnitavad, et toiduabi tellitakse lähtuvalt vajadusest ja et kõik vajajad seda ka saavad. Näiteks Toilasse telliti tänavuseks aastaks kõigest 1700 kilogrammi toiduaineid, kuigi varem telliti kaks korda rohkem. Vallavalitsuse spetsialist Ilona Säde ütleb, et töötab alles esimest kuud, aga niipalju kui ta eelkäijatelt kuulnud on, ei olevat inimesed tellitud toiduaineid võtnud ja siis on tulnud otsida, kellele need ära anda.
Kohtla-Järve sotsiaalabikeskuse direktori asetäitja Maarika Tarum ütles, et linn esitab tellimused, arvestades 5 kilo toiduainet inimese kohta. Tarumi sõnul jätkub sellest lahedasti aastaks. Ta kinnitab, et niigi palju ei võeta, näiteks kolmest inimesest koosnev pere ei võta 15 kilo jahu aastaks. «Mullu saadud makarone on meil tänaseni,» märgib Tarum.
Töötuid rohkem, abisoovijaid vähem?
Karina Saar leiab, et toiduabiga ei ole kõik sugugi nii korras, nagu sotsiaaltöötajad väidavad, ning seda võiks saada rohkem inimesi ja suuremates kogustes. «Meie regioon, kus on palju töötuid ja elatusmiinimumist elavaid peresid, näeb tellimuste mahu poolest teiste Eesti regioonide kõrval kahvatu välja,» ütles Saar. «Kui meilt näiteks telliti 2012. aastaks 82 586 kilo toiduaineid, siis Pärnumaalt 325 561, Raplamaalt 129 090 ja Saaremaalt 130 000 kilo. Ka möödunud aastal olid meie tellimused paljudest teistest maakondadest väiksemad ja on ka järgmiseks aastaks väiksemad.»
Järgmiseks aastaks oli Ida-Viru Punase Risti selts sunnitud tellima enda nimel suures koguses toiduaineid, ehkki seltsi ülesannete hulka ei kuulu inimestele toiduabi jagamine. Tellima oldi sunnitud seetõttu, et inimesed küsivad toiduabi, saamata seda omavalitsuse sotsiaaltalituse kaudu.