Kui mingil hetkel peaks Venemaa hakkama väga provokatiivseid avaldusi tegema ja niigi meie piiri ääres paiknevatele Pihkva dessantväelastele lisaks teisi üksusi tooma, võiks Eesti vastukaaluks paluda NATO-l saata siia tuhat või paar sõjaväelasest «nõustajat», veenmaks idanaabrit loobuma tema peas liikuda võivatest ulakatest mõtetest.
Just selline kasutegur võiks olla NATO enda riikide territooriumi kaitsmiseks mõeldud 3000-pealise ühisüksusel, mille loomise paneb täna hommikul Krakowis alliansi kaitseministrite kohtumisel ette Briti kaitseminister John Hutton.
Nagu kirjutas eile Huttoniga intervjuu avaldanud ajaleht The Financial Times, seisab Briti kaitseminister selle eest, et loodaks püsiüksus, mis lisaks pärast Vene-Gruusia sõda kindlustunnet alliansi Ida-Euroopa liikmetele, ennekõike Baltimaadele. Hutton märkis lehele, et mõned riigid pelgavad, et NATO paneb liialt rõhku välisoperatsioonidele ja ei mõtle piisavalt oma liikmete kaitsele.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Huttoni ettepaneku näol tegu Eesti jaoks sümpaatse üllatusega. Tema kinnitusel on tegu puhtalt brittide enda ideega. «Ma ei saa kiidelda, et ma olen siin mingi uhke asjaga salaja hakkama saanud,» sõnas ta.
«Selle põhjuseks pole Eesti Vabariigi närvilised abipalved, vaid pigem Briti analüüs üldisest geopoliitilisest julgeolekuolukorrast,» selgitas Aaviksoo. «Eks lihtsalt teatud kasvanud ebakindlus Euroopas on näidanud, et Euroopa territoriaalkaitse on reaalne vajadus ja see kindlasti ei ole ainult otseselt meid puudutav.»
Eesti kaitseministri andmeil pole idee siiski mitte päris tühjal kohal tekkinud. Sellest on ka NATO koridorides räägitud. Ning üksuse funktsioon oleks näidata, et pole vaja kahelda alliansi aluslepingu artiklites 4 ja 5, mis räägivad vastavalt sellest, et kui ühel või teisel liikmesmaal tekib tunne, et nende julgeolek on ohus, peavad liitlased üksteisega konsultatsioone, ning sellest, et kui kedagi neist rünnatakse, tulevad teised appi.
Huttoni arvates aitaks sisekaitseüksus ka veenda Euroopa riike Afganistani vägesid lisama. «See lihtsustaks NATO jaoks Afganistanis rohkem tegemise, kui oleks olemas pühendunud kodune jõud, millel pole muid prioriteete peale Euroopa sisejulgeoleku,» märkis ta Financial Timesile. (PM)