Lõunanaabri prognoosid halvenevad

Läti latid. Foto: Liis Treimann

Läti rahandusministeerium ootab selleks aastaks ekspordinõudluse kahanemise tõttu 12-protsendilist majanduslangust. Mustemate prognooside järgi võib langus olla veelgi suurem.

Läti endine rahandusminister Uldis Osis tõdes, et Läti majandus võib sel aastal langeda isegi 20 protsenti.

2006. aastal Euroopas kõige kiiremini kasvanud majandus seisab silmitsi taasiseseisvumisaja kõige sügavama kriisiga.

1993. ja 1994. aastal kahe valitsuse ajal rahandusministri portfelli hoidnud Osis kinnitas, et olukord riigis on kriitiline ja leevendust võiks tuua rahvusvaluuta lati kursi kõikumiskoridori laiendamine ehk sisuliselt devalveerimine. Sellest on nii valitsus kui ka Läti Pank seni üritanud hoiduda.

Läti valitsuse liikmed ei ole avaldanud, kui suure eelarvekärpe selline stsenaarium endaga kaasa toob ja milliseid samme majanduse turgutamiseks astuda kavatsetakse.

Swedbanki arvutuste kohaselt peaks kärpe suurus olema 500–700 miljonit latti (kuni 15 miljardit krooni). Rootsi pank ootab Lätis tänavu kümneprotsendilist majanduslangust.
Läti keskpanga president Ilmars Rimsevics pidas tõenäoliseks, et valitsusel tuleb eelarvesse lisaraha saamiseks makse tõsta, eelkõige peab ta silmas aktsiise.

Rimsevics kritiseeris Läti valitsust, kuna tema hinnangul on eelarvekärped seni olnud primitiivsed. «Kõigepealt ei saa kokku hoida ettevõtlustegevusega, uute töökohtade loomisega seotud kohtades ei tohi kokku hoida,» ütles ta.

Keskpanga juhi sõnul tuleb valitsusel iga hinnaga saavutada pankade laenutegevuse elavnemine. «Võimalik, et pangad on liiga ettevaatlikud ja ärevuses, kuid just seetõttu on vajalik riiklike garantiidega kõik riskid välistada,» ütles ta. Kärpekava plaanib valitsus parlamendile esitada 31. märtsiks.

Paremad numbrid

•    Inflatsioon kukub eelmise aasta 15,4 protsendilt 3,3-le
•    Jooksevkonto puudujääk langeb 13,4 protsendilt 7,3-le
Allikas: läti valitsus