«Eeldada, et kaitsekulutused hakkavad Euroopa riikides lähiaastail jõuliselt kasvama, ei ole realistlik, palju liidreid saabus Chicagosse ju G8 tippkohtumiselt, kus olid teemaks kärped ja kokkuhoid,» meenutas Mikser ETV saates «Välisilm».

«Survet kaitsekulusid tõsta praegu polegi, pigem räägiti Chicagos targast kaitsest, millele hakkab tasapisi liha luudele tekkima,» sõnas Mikser.

«Ka USA-l endal on praegu turjal 16 triljoni dollari suurune võlakoorem, ka kaitseeelarve on tugeva surve all, järgmise kümne aasta kaitsekärbetest suur osa tuleb selest, et väga suured välisoperatsioonid (Iraak, Afganistan) on lõppenud või lõppemas,» rääkis Mikser.

Vajadus Euroopa kaitsekulutusi suurendada tuleneb Mikseri sõnul ka sellest, et aasta-aastalt suureneb eurooplaste tehniline mahajäämus USAst, näiteks Liibüa operatsiooni puhul räägiti sellest, justkui oleksid eurooplased juhtrollis, aga tegelikult tugineti kriitiliste võimekuste osas tugevalt Ameerika Ühendriikidele.

«Üks oht, millest räägitakse, on, et tulevikus eurooplased ei ole enam võimelised tehniliselt koos ameeriklastega sõjatandril tegutsema,» tõdes Mikser.

«Kindlasti on aga alliansil poliitilist üksmeelt, et end tõelise ohu korral kokku võtta, ka ressurssi tegelikult Euroopas selleks ikkagi on,» kinnitas Mikser.