Eestlane on teatrirahvas, see on nüüd päris kindel. Sest üle kolme aasta on taas teatrite külastatavus ületanud miljoni piiri – Eesti Teatri Agentuuri arvutuste kohaselt tehti 2011. aastal Eestis etendusasutustesse 1 008 165 külastust.
Teatrite külastatavus ületas mullu taas miljoni inimese piiri
22. mai 2012, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Teatri Agentuuri juhi Ott Karulini meelest numbrit liialt fetišeerida ei tasu. «Pigem tasub vaadata trende mitme aasta lõikes,» nendib Karulin. «Tõsi on, et pärast 2007. aastat teatrikülastuste arv langes, suuresti tänu majandussurutisele, samas pole alla 870 000 külastuse olnud. Meie rahvaarvu arvestades võib seega endiselt väita, et eestlasele meeldib teatris käia.» Nii põhjalikku teatristatistikat kui Eestis kogutakse ETA juhi teada vaid Soomes, seega muude maadega kõrvutada ei saa.
Kõige popimad teatrid olid mullu Vanemuine, Estonia ja Eesti Draamateater – vastavalt külastati neid 2011. aastal 168 821, 135 420, 103 883 korda. «Need on ka suurimad teatrid selles mõttes, et neil on suured saalid, mitu saali, suured trupid ja võimalus mängida paralleelselt mitut etendust,» põhjendab Karulin.
Ott Karulin, mida tegelikult miljon külastust näitab – head müügitööd või häid lavastusi?
Põhjalikum repertuaaristatistika, kust näha ka, mis žanri lavastusi enim tehtud, valmib septembris, praegu küll ei paista, et repertuaar kommertsialiseerunud oleks. Eelkõige näitab külastuste tõus inimeste majandusliku seisu paranemist.
Viimati ületas teatrikülastatavus miljoni piiri 2007. aastal, olles siis 1 022 076. Järgnes langus – 2008. aastal 983 145 ja 2009. aastal 873 802. Tunamullu nägime tõusu: 899 900 inimest. Palun kommenteeri neid arve.
On taastatud 2007. aasta publikuarvud. 2011. aasta kasvgi on enamjaolt tänu suurtele repertuaariteatritele ning erateatritele, kes riigilt toetust ei saa, on olnud majandussurutise üleelamine keerulisem ja nad on pidanud ka oma etendustegevust koomale tõmbama. Kõige rohkem külastajaid on kaotanud Vana Baskini Teater, keda 2007. aastal vaatas ligi 57 000 külastajat, kuid 2011. aastal on sellest järele jäänud vaid veidi üle 13 000 vaataja. Hea meel on, et Vene Teater on oma külastajad taas üles leidnud: 2011. aastal kasvas nende külastatavus võrreldes eelmise aastaga 42 protsenti, kuigi 2007. aasta tulemuseni jõudmiseks peaks umbes 6000 vaatajat juurde leidma.
Siin mainiksin veel statistikas osalenud teatrite arvu. 2007 oli see 30, 2008 esitas andmed 26, 2009 aga 28 ja 2010. aastal 29 etendusasutust.
Riigi eesmärk on olnud jõuda teatrikülastuste koguarvus 1,1 miljoni külastuseni. Kas see on üldse reaalne ja mõistlik eesmärk?
Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste juurde kuuluvas valitsuse tegevuskavas on eesmärgiks tegelikult 800 000 külastust, aga kultuuriministeeriumi arengukavades on nimetatud ka suuremaid arve. Teatrikülastuste arv pole sugugi nii oluline kui näiteks tehtava teatri mitmekesisus ja juurdepääs sellele. Kultuuriministeerium plaanibki oma mõõdikuid uuendada ning on palunud Teatri Agentuurigi selles protsessis osaleda.
Viimasel teatrikonverentsil arvas Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen, et selle suure numbri teeb väike arv inimesi, kes käivad üle kümne korra aastas teatris.
Kui vaadata statistikaameti avaldatud kultuuriasutustes käimise statistikat 2009. ja 2010. aasta kohta, siis vähemalt korra käib aasta jooksul teatris 44 protsenti eestlastest. Samas 2006. aastal kultuuriministeeriumi tellitud kultuuritarbimise uuringu järgi oli vähemalt korra teatris käijaid 53 protsenti ehk siis langus on märgatav. Samas on vähenenud nende inimeste arv, kes käivad aasta jooksul üle kümne korra teatris – 2006. aastal oli neid kaks protsenti, nüüd 1,4 protsenti.
Kui 2010 hõlmas ETA statistika 29 etendusasutust, siis 2011. aasta statistika moodustub 35 teatrist. Millest tuleb see kasv? Ja kas tõus on tingitud kuue etendusasutuse lisandumisest? Samas on ka suuremate teatrite külastajate arv võrreldes 2010. aastaga suurenenud.
Statistika esitamise kohustus on neil teatritel, kes saavad kultuuriministeeriumilt tegevustoetust; ülejäänud annavad andmeid vabast tahtest. Agentuuri eesmärk on kõik etendusasutused statistikasse koondada ja seetõttu on see arv aina kasvanud – kui me 2004 alustasime, osales statistikas 21 etendusasutust. Samas moodustavad riigiteatrite külastused üle 80 protsendi kogukülastustest, seega väiksemate eraetendusasutuste lisandumine üldnäitajaid palju ei mõjuta.
Tõsi, 2011. aastast on statistikas ka Monoteater, kelle 30 487 külastust on kaks korda suurem kui ükskõik millisel teisel eraetendusasutusel.
Võrreldes aastataguse ajaga on kasvanud repertuaaris olevate lavastuste arv. Teatrisse meelitamiseks peab pidevalt tootma uusi lavastusi, see kindlasti jätab oma jälje. Aga millise jälje?
Uuslavastuste arv polegi tegelikult oluliselt tõusnud, küll aga on kasvanud repertuaaris olevate lavastuste arv, mis tähendab, et lavastused püsivad kauem repertuaaris. Kui meil käiks teatris vaid käputäis inimesi, ei saaks teatrid lavastusi pikalt repertuaaris hoida. Samas näitab kultuuritarbimise statistika teatriskäimise vähenemist, seega vajab teema pikemat analüüsi ja tuleb oodata ära lõplik statistika, et näha, kas põhjuseks on muutused žanrites, saali suurustes või milleski kolmandas.
2011 oli Tallinn kultuuripealinn, tavalist teatrielu vürtsitas Põhuteater ja POT festival ning suurim Treff. Mil määral need festivalid mõjutasid statistikat?
Kunstilises plaanis oli nende festivalide mõju muidugi tohutu, kuigi festivalikülastuste arvu võrreldes eelmise aastaga nad siiski oluliselt ei tõstnud.