ÜRO peaassamblee alustas eile kõnelusi 15-liikmelise julgeolekunõukogu reformimise üle, mille eesmärgiks on muuta organisatsioon senisest esinduslikumaks.
ÜRO arutab julgeolekunõukogu laiendamise võimalusi
20. veebruar 2009, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suletud uste taga toimunud assamblee plenaaristungil arutati sellistel teemadel nagu liikmesuse kategooriad, vetoõiguse kasutamise küsimus, geograafiline esindatus, laiendatud nõukogu suurus ja selle töömetoodika ning nõukogu ja assamblee vahelised suhted, vahendas AFP.
Kõneluste eesmärgiks on muuta üks ÜRO kuuest põhiorganisatsioonist, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, esinduslikumaks ning tõhusamaks.
Sisuline läbirääkimisprotsess algab märtsis, kuid teemat arutavad 192 assamblee liikmesriigi valitsused ka omavahel. Ulatuslike kõneluste teine voor peaks algama mais.
«Aitab takistuste seadmisest. Läbirääkimised peavad algama,» ütles Prantsusmaa esindaja ÜRO juures Jean-Maurice Ripert ajakirjanikele.
«Suur osa liikmetest toetab laiendamist. Nad usuvad ei nõukogu pole tänase maailma esindamisel enam piisavalt esinduslik,» lisas Ripert, kelle hinnangul nõrgestab see julgeolekunõukogu legitiimsust ja tulemuslikkust. Ripert avaldas ka lootust, et konkreetete kokkulepeteni reformikavas õnnestub jõuda septembriks.
«Ebastabiilne majanduskliima tõi päevakorrale vajaduse tugevate, esinduslike ja efektiivsete rahvusvaheliste organisatsioonide järele,» lisas Ühendkuningriigi saadik John Sawers, kelle sõnul peavad kõik osalised reformi nimel järeleandmisi tegema.
Julgeolekunõukogus on kümme roteeruvat liiget, kes valitakse kaheks aastaks ja viis alalist liiget: Venemaa, USA, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina. Viimased on alates julgeolekunõukogu loomisest 1945. aastal selle vetoõigusega liikmed.
Riigid, mis soovivad saada julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, peavad salajasel hääletusel koguma kaks kolmandikku assambleeliikmete häältest.
Mittealaliste liikmete valimisel lähtutakse geograafilise tasakaalu põhimõttest, mistõttu peab kolm julgeolekunõukogu liiget olema Aafrika, kaks Aasia, kaks Ladina-Ameerika, üks Ida-Euroopa ning kaks Lääne-Euroopa ja teiste riikide regionaalsest grupist. Seejuures puudub ajutistel liikmetel vetoõigus.
2005. aastal tegid Saksamaa, Brasiilia, Jaapan ja India (niinimetatud G4) peaassambleele ettepaneku lisada julgeolekunõukogu senisele 15 liikmele veel kümme, millest kuus saaksid organisatsiooni alaliseks liikmeks. Kava kohaselt kuuluks eelpool mainitud riikide kõrval alaliste liikmete hulka ka kaks Aafrika riiki, millel erinevalt G4 riikidest puuduks siiski vetoõigus.
Kuigi ÜRO julgeolekunõukogu reformikavale on suur toetus, puudub üksmeel selle osas, kuidas seda teha. Kõige rohkem seisavad G4 kavale vastu piirkondlikud rivaalid Itaalia, Pakistan ja Argentina, kuid Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on teatanud, et toetavad seda.
Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi otsustas peaassamblee siiski möödunud aasta septembris algatada julgeolekunõukogu laiendamist puudutavad kõnelused.