Ungari ühineb Balti õhuturbemissiooniga

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAS 39D Gripen-hävitajad õhuturbeharjutusel.
JAS 39D Gripen-hävitajad õhuturbeharjutusel. Foto: SCANPIX

Ungari kavatseb ühineda Balti õhuturbemissiooniga, seda võimalust kaalub ka Holland, ütles teisipäeval Leedu kaitseminister Rasa Juknevičiene, kelle sõnul oli sellest juttu esmaspäeval lõppenud NATO tippkohtumisel.

«Sellel NATO kohtumisel toimus läbimurre - oma toetust deklareeris Ungari, kes tahab saata missioonile oma hävitajad, samuti kaalub tõsiselt oma osalust Holland. Luksemburg pakkus omalt poolt rahalist panust, jutt on summast pea üks miljon eurot,» ütles Juknevičiene.

Holland osales missioonis 2005. aasta esimesel poolaastal, ent ei ole pärast seda Leedu õhujõudude baasi Šiauliai lähedal naasnud.

Veebruaris otsustas NATO pikendada Balti õhuturbemissiooni, mille teostamise mandaat kehtis seni 2014. aastani.

Suursaadikud leppisid Brüsselis kokku, et tegemist on pikaajalise missiooniga, mille tingimused regulaarselt üle vaadatakse, Baltimaad aga kohustusid oma panust suurendama. Dokument ise on salajane, kuid allikad on BNS-ile öelnud, et missiooni tingimused vaadatakse üle 2018. aastal.

Balti riikidel endil puudub võime õhuturbemissiooniks. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamises osalevad alates 2004. aastast rotatsiooni korras Belgia, Taani, Tšehhi, Suurbritannia, Hispaania, USA, Poola, Norra, Hollandi, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Türgi ja Saksamaa õhujõud.

Praegu patrullivad Balti õhuruumi Poola hävitajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles