Leedu valitsus otsustas täna moodustada komisjoni, mille ülesandeks on valmistada ette läbirääkimiste seisukohad ja tegevuskava, et saavutada nõukogude okupatsioonikahjude hüvitamine.
Leedu valitsus lõi komisjoni okupatsioonikahjude küsimuses
23. mai 2012, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni hakkab juhtima Leedu elanike genotsiidi ja vastupanu uurimise keskuse direktor Teresė Birutė Burauskaitė. Selle koosseisu kuuluvad samuti välis-, justiits- ja kultuuriministeeriumi esindajad, samuti Leedu poliitvangide ja küüditatute liidu esimees Povilas Jakučionis, ajaloolane Algimantas Kasparavičius, riikliku ajalooarhiivi direktor Virginija Čijunskienė ning Leedus toime pandud nõukogude ja natsliku režiimi kuritegude hindamise rahvusvahelise komisjoni sekretariaadi juht Ronaldas Račinskas.
Komisjon peab juba 14. juuniks esitama oma ettepanekud kahjude osas, mida Leedu kandis aastatel 1940–1991 Nõukogude Liidu koosseisus olles ning aastatel 1991–1993 Vene armee kohaloleku tõttu.
Peaminister Andrius Kubilius väljendas täna lootust, et Venemaa hakkab liikuma selle poole, et suudab tulevikus avatumalt vaadata omaenda ja Nõukogude Liidu ajalugu.
«Me loodame, et Venemaa läheneb sellele hetkele, kus ta suudab avatumalt vaadata oma ja kogu Nõukogude Liidu ajalugu, ning seda kahju, mida Nõukogude Liidu totalitaarne režiim põhjustas sellistele riikidele nagu Leedu,» ütles valitsusjuht Leedu Raadiole.
Peaministri sõnul pakub Leedu Moskvale pidevalt selle küsimuse arutamist, ent Venemaa ei soovi seda arutada, ning tema ametiisikud esinevad pidevalt avaldustega, milles eitatakse Balti riikide okupeerimise fakti.
Leedu tõstatas kohe pärast iseseisvuse taastamist 1990. aastal okupatsioonikahjude hüvitamise küsimuse. Leedu kodanikud väljendasid oma tahet vastaval referendumil.
2000. aasta juunis võttis seim vastu nõukogude okupatsiooni kahjude korvamise seaduse, ent reaalseid samme selle raames asutud ei ole.
Venemaa tunnistas 1991. aastast pärinevas kahepoolses lepingus, et Nõukogude Liit pani 1940. aastal toime annektsiooni, mis rikkus Leedu suveräänsust.
Arvatakse, et Leedu kaotas totalitaarsete režiimide kuritegude, kaasa arvatud genotsiidi läbi umbes kolmandiku oma elanikest.