Tööõnnetustes saavad sageli viga korrakaitsjad

Mirjam Mäekivi
, uudistetoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööõnnetuste eest pole kaitstud ka politseinikud.
Tööõnnetuste eest pole kaitstud ka politseinikud. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tööinspektsiooni andmetel juhtus tänavu esimese kvartali jooksul tegevusalade lõikes enim õnnetusi avaliku halduse alal: 125 õnnetusest suur osa juhtus sõjaväelastega ning korrakaitsjatega nagu turvamehed ja politseinikud.

Tänavu esimese kvartali jooksul registreeris tööinspektsioon 1007 tööõnnetust, millest 787 olid kerged ning 215 lõppesid raske kehavigastusega, teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Surmaga lõppes viis tööõnnetust, sealhulgas kolm ehitustel, üks põllumajanduses ning üks metallitööstuses. Oskustöölistest said tööõnnetustes enim vigastada puidutöötlejad ja lukksepad.

Näiteks juhtus tööõnnetus 37-aastase naisega, kellele tööandja andis kasutamiseks järkamissae, aga väljaõpet ei korraldanud. Puitu lõigates sattus naise vasaku käe nimetissõrm saeketta teele ja ta lõikas endale sisse. Kohapeal ta esmaabi ei saanud, kuna ettevõttes oli esmaabikapp komplekteerimata. Kannatanu surus paberi abil verejooksu kinni ja kaastööline toimetas ta haiglasse.

Kasutatud järkamissaag oli laiatarbekaup, milletaolisi müüakse igas ehituspoes. «Mul on ette tulnud neli-viis tööõnnetust samasuguse saega: kaitsekate ei lange alla, kuna näiteks tekib mingi ummistus, ning töötaja näpud jäävad vahele. Samas järgmise töötsükli ajal kaitse jälle töötab,» selgitas tööõnnetust uurinud tööinspektor Kalmer Kärblane.

Inspektor leidis, et õnnetuse põhjusteks olid puudulik väljaõpe ja juhendamine, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt ja töövahendi mittevastavus tööohutusnõuetele.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles