Tööinspektsiooni andmetel juhtus tänavu esimese kvartali jooksul tegevusalade lõikes enim õnnetusi avaliku halduse alal: 125 õnnetusest suur osa juhtus sõjaväelastega ning korrakaitsjatega nagu turvamehed ja politseinikud.
Tööõnnetustes saavad sageli viga korrakaitsjad
Tänavu esimese kvartali jooksul registreeris tööinspektsioon 1007 tööõnnetust, millest 787 olid kerged ning 215 lõppesid raske kehavigastusega, teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Surmaga lõppes viis tööõnnetust, sealhulgas kolm ehitustel, üks põllumajanduses ning üks metallitööstuses. Oskustöölistest said tööõnnetustes enim vigastada puidutöötlejad ja lukksepad.
Näiteks juhtus tööõnnetus 37-aastase naisega, kellele tööandja andis kasutamiseks järkamissae, aga väljaõpet ei korraldanud. Puitu lõigates sattus naise vasaku käe nimetissõrm saeketta teele ja ta lõikas endale sisse. Kohapeal ta esmaabi ei saanud, kuna ettevõttes oli esmaabikapp komplekteerimata. Kannatanu surus paberi abil verejooksu kinni ja kaastööline toimetas ta haiglasse.
Kasutatud järkamissaag oli laiatarbekaup, milletaolisi müüakse igas ehituspoes. «Mul on ette tulnud neli-viis tööõnnetust samasuguse saega: kaitsekate ei lange alla, kuna näiteks tekib mingi ummistus, ning töötaja näpud jäävad vahele. Samas järgmise töötsükli ajal kaitse jälle töötab,» selgitas tööõnnetust uurinud tööinspektor Kalmer Kärblane.
Inspektor leidis, et õnnetuse põhjusteks olid puudulik väljaõpe ja juhendamine, tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt ja töövahendi mittevastavus tööohutusnõuetele.