Kus on kalli Eesti koht edetabelites?

Illustratsioon: Pm

Meie Eesti, kui kuulata valitsustegelaste ütlemisi, on nüüdses heitlikus maailmas paljude näitajate poolest vaat et Euroopa meister. Tegelikult siiski ei ole. Arenguruumi jätkub, piisavalt.

Globaliseeruv maailm armastab ja vajab üha rohkem edetabeleid. Kuidagi peab ju üleilmses konkurentsis selgitama, millises riigis on tugevaimad koolid, kus on emadel ja lastel parim elada, millisel maal on vähemustel enim õigusi või kui saastatud ja elamiskõlbmatu on eri paigus keskkond.

Arter kogus kokku levinuimad ja hinnatuimad edetabelid (vt graafikut), et sedasi, paljude eri näitajate valguses, joonistuks välja, kus me maailma riikide võrdluses ikkagi asume. Selleks et arvud rohkem kõneleksid, on lisatud ka Eesti naaber- ja lähiriikide kohad pingeridades. Samuti palusime kolmel asjatundjal lahata, mida võiks nende edetabelite põhjal Eesti kohta järeldada.

Kommentaarid

Ott Pärna,
majandusekspert, Eesti Arengufondi looja

Nii nagu Hans H. Luik soovitas hiljuti kokku kutsuda kõikide konverentside ema, võiks maailmas teha veel ühe indeksi, reastamaks riike indeksite armastamise või vihkamise järgi.

Rusikareegel on see, et riigid, kes platseeruvad listi esimeses pooles, armastavad indekseid ja kasutavad neid ka oma aupaiste kujundamiseks. Järjekorra tagumine ots nendel teemadel arusaadavalt vaikib. Tegemist on päris hea demagoogiavahendiga, kus halba tulemust tihti naeruvääristatakse.

Nii näiteks kommenteeris Venemaa meedialiidu MedijaSojuz asepresident Jelena Zelinskaja riigi 172. positsiooni ajakirjandusvabaduse indeksis järgmiste sõnadega: «Ma arvan, et sellel edetabelil pole tegelikkusega midagi ühist. Kuigi olukord on siin keeruline ja me teame seda hästi, on see kaugel sellest, mida edetabel näitab.» Kes ikka tahab olla Aserbaidžaani ja Zimbabwega ühes liigas…
Eesti keskmine positsioon maailma indeksites väljendab meie sooritust päris õiglaselt. Samas, kui tahame maailma tippu jõuda, peame üksiktegevustes samamoodi maailma tipptasemel olema.

Meie ärid ei saa olla rahvusvahelisemad kui meie äri- ja tehnikakoolide haridus, avalik meedium ning valitsejate ambitsioon riigi rolli kujundamisel maailmas. Samamoodi ei muutu Eesti regioonid konkurentsivõimelisemaks, kui me kohalikul tasandil piirdume vaid kutseõppega.

Sama lugu on piirkondade atraktiivsusega investeeringutele ja talentidele – kui maakonna tasandil puudub tugev isevalitsemise platvorm ja kõike kuni muuseumide juhtimiseni välja üritame koondada Tallinna.

Kristjan Lepik,
finantsnõustaja, portaali tarkinvestor.ee vedaja

Eks sellistes edetabelites on sageli sees ka teatav annus subjektiivsust, ei ole ju väga kerge täpselt sama pika joonlauaga mõõta Eesti ja Venezuela tudengite heaolu. Kuid teisalt on need väga vajalikud, sest oma kogemuse järgi kipume võrdlema end naabervallaga või paremal juhul naaberriigiga, ja see võrdlus ei ole piisav. Globaliseerumine mängib üha suuremat rolli ja riigipiirid üha väiksemat. Seega peame väga hoolikalt jälgima globaalseid arenguid ja vaatama, kuidas saame maailmale kasulikud olla.

Eesti on kerkinud viimase kümnendiga globaalsetes edetabelites tuntavalt, kuid kindlasti ei ole põhjust rahulolevalt loorberitele laskuda. Arenguruumi on veel väga palju. Järgneval kümnendil jagatakse maailmas jõujooni ümber ning targalt tegutsedes on meil võimalik oma positsioone parandada. Kas oskame ja suudame?

Andres Arrak,
majandusteadlane ja õppejõud

Olen ka ise neid reitinguid kogunud. Kui vaadata majandusvabaduse astet, siis Eesti on üks maailma vabamaid majandusi. Ei saa salata, et kunagi olime koguni 4. kohal. Aga Euroopa Liiduga liitumine ja buumiaastatel tubli valitsuse kasvatamine kukutas meid vahepeal isegi 16ndaks. Nüüd oleme 14. kohal.
Järgmine oluline teema on konkurentsivõime. Nii Maailma Majandusfoorumi kui ka Juhtimise Arendamise Instituudi IMD hinnangul asume neljandas kümnes, mis asjaolusid arvestades on igati tubli tulemus.

Kui see näitaja oleks pärast 50-aastast lollimängimist kõrgem, oleks see pigem üllatav. Tähelepanuväärne on, et nn võrgustumise indeksis ja turismi indeksis oleme koguni kolmandas kümnes. Meie kehva suusailma arvestades tubli tulemus!  Turisminduses asume lausa Küprose ja Malta vahel.

Ka ärikliimat ja investeeringuid puudutavate indeksite järgi oleme ilmselgelt tubli tegija. Eesti on hea äritegemise koht maailmas.

Inimarengu indeksist – jah, tõsi on, et mingid veidi punasema hingelaadiga Eesti sotsiaalteadlased on ikka hädaldanud, et «näe, kukkusime jälle allapoole ja see on selle vereimejaliku varakapitalismi tagajärg».

Arvestades, et maailma parima elukvaliteediga Norras on inimarengu indeksi väärtuseks 0,938 ja meil on 0,812, siis järeldus kõlab: Eestis ei ole elu halb.

Ja viimaseks keskkonna jätkusuutlikkuse indeks: väga hea näitaja. Eesti hõreasustus, palju metsa ja puutumata loodust, sood ja rabad jne – see loeb.