Kokkukuivavate maksulaekumiste tõttu terendab uus eelarvekärbe

Foto: Corbis/Scanpix

Kui maksulaekumised aasta arenedes ei parane ja langus süveneb, tuleb eelarvet veel kärpida, kinnitab jaanuarikuu maksulaekumiste aruanne.

Jaanuaris laekus riigieelarvesse 6,9 miljardit krooni ehk 7,1 protsenti eelarves planeeritust. See on 12 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

Käibemaksu laekus 1,4 miljardit krooni ehk 6,2 protsenti kavandatust. Lisaeelarve eelnõus loodab riik, et käibemaksu laekub aastaga 19,1 miljardit krooni. Samas tempos jätkudes koguneb riigieelarve üht olulisemat maksu aga ainult 16,8 miljardit krooni. Seega on negatiivse lisaeelarve koostajad käibemaksu laekumist liiga helde käega planeerinud.

«Kui langus läheb sügavamaks ja kestab aasta lõpuni, siis tuleb eelarvet veel kärpida,» lausus Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.

Käibemaksu oodatust madalam laekumine näitab tarbimise vähenemist. Siinjuures on oluline, kas vähenemistes on saavutatud juba põhi või see jätkub. Käibemaksu võib Vitsuri selgitusel vähem laekuda, sest inimesed teenivad vähem ning hinnad langevad, lisaks üritavad inimesed tulevikuks raha kõrvale panna, sest keegi ei tea, mis juhtuma hakkab.

Kui käibemaksu laekumine edaspidi väheneb, tähendab see tarbimise vähenemise kaudu ka aktsiisimaksude vähenemist. Viimaseid laekus jaanuaris 897,7 miljonit krooni ehk 8,5 protsenti eelarves planeeritust.

Maksutuludest moodustas suurima osa sotsiaalmaks, mida laekus jaanuaris 2,6 miljardit krooni ehk 7,5 protsenti riigieelarves kavandatust. Seda on küll plaanitust veidi rohkem, kuid Vitsuri sõnul oleks oluline teada, kui suure osa sellest moodustavad koondamistasud. Nii sotsiaal- kui füüsilise isiku tulumaksu laekumine sõltub tööturu arengutest, mistõttu ka rahandusministeerium ootab järgnevatel kuudel maksulaekumiste vähenemist.